ENUT. Töö võrdõiguslikkusealase terminoloogiaga. Ülle-Marike Papp

Suurel hulgal uusi termineid lisandub pidevalt nii üld- kui oskuskeelde. Ka soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tekib uusi mõisteid või luuakse tuntud mõistete vahel uusi seoseid ja mõnede mõistete sisu muutub.

Probleem on püstitatud eestikeelse terminoloogia programmis: „Eestikeelse eri- ja üldhariduse pideva kaasajastamise ning seeläbi ühiskonna jätkusuutliku toimimise tagab ainult piisavalt moodne eesti oskusteave, mida luuakse ja arendatakse oskuskeele toel. Ilma pidevalt uueneva ja korrastatava eestikeelse terminoloogiata ei ole üld- ega erihariduse tänapäevasust ja kaasaegset ühiskonda võimalik tagada“1.

Eestikeelse terminoloogia programmi 2013–20172 eesmärgiks on sellise eesti oskuskeele arendamine, mis võimaldab nii erialast suhtlust kui ka uurimis- või käsitlusobjekti teaduslikku tunnetamist, kirjeldamist ning sidumist keele ja eriala mõistesüsteemi.

Mõisted kui abstraktse mõtlemise vormid, mis peegeldavad tegelikkuse esemeid ja nähtusi nende oluliste tunnuste, seoste ja suhete kaudu, võimaldavad aru saada ka kõige keerulisematest nähtustest. Mõistete keeleliseks tähiseks on oskussõnad e terminid.
Soolise võrdõiguslikkuse kui sotsiaalpoliitika selgepiirilise alavaldkonna olemuse ja eesmärkide mõistmiseks on aga oluline, et keel, mida selleks kasutatakse, oleks enam-vähem üheselt mõistetav kõigile osapooltele.

Kuna Eestis pole nais- ja soouurimused veel institutsionaliseerutud ja kõrgkoolides puuduvad vastavad õppetoolid või professuurid, on kogu teemavaldkonnaga seotud sõnakasutus jäänud kolmanda sektori ja üksikute valdkonna eest vastutavate ametnike hooleks.

Terminitöö hõlmab mõistete ja nende tähiste süstemaatilist kogumist, kirjeldamist, töötlust ja esitust ning vajadusel uute terminite loomist. Sellist klassikalist terminoloogiatööd pole aga antud valdkonnas veel alustatudki, kuigi probleeme on eelkõige esile kerkinud ingliskeelsete tekstide vahendamisega eesti keelde.
Kahtlemata on tulevikus vaja kaasata terminite täpsustamisse ja arendamisse erinevad valitsusasutused ja organisatsioonid ning tagada valdkonna oskuskeeleinfo võimalikult lai levik. Üheks eesmärgiks on ka tavakeeles arutlusteks ja diskussioonideks mõistekasutuse selgitamine.

ENUTi eestvedamisel selgitati välja praegune olukord terminikasutuses ja -loomes, avalikult kättesaadavad eestikeelsed teemakohased sõnaseletused, võrreldi Eesti ametiasutuste ja kolmanda sektori organisatsioonide poolt avaldatud sõnaseletusi ning nende kooskõla vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt koostatud Euroopa regioonis kasutatavate mõistetega.

Ühisarutelul Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi (EKI) esindajatega lepiti kokku tuumterminite (sugu, sooolisus, võrdõiguslikkus) ning nendega seotud sõnaühendite tõlkimises.

 

Olukord

Seni pole riiklikul tasandil teadvustatud soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga ja soouuringutega seostuva oskussõnavara olulisust ja see on välja jäänud oskuskeelekorralduse senistest ja lähituleviku tegevustest.

Puuduvad terminibaasid, pole loodud vastavaid terminikomisjone, avalikkusele kättesaadavad sõnaseletused on sageli vasturääkivad, mitmetimõistetavad, sest ei ava neid teoreetilisi raamistikke, milles loodud on.

Seni avaldatud erialaõpikus võib küll lugeda 2003. a. Eesti Keele Sihtasutuse poolt väljaantud A. Koivuneni ja M.-Liljeströmi raamatut „Võtmesõnad. 10 sammu feministliku uurimiseni“ ja 2011. a. publitseeritud „Sissejuhatust soouuringutesse“. Esimene annab ülevaate feministlike uuringute suundumustest ja avab rõhumise, emantsipatsiooni, soosüsteemi, naise, erinevuse ja subjektsuse käsitlused. Teises on toodud mõned soolise võrdõiguslikkusega seotud sõnaseletused lisana.

Akadeemiliste tekstide hulk ja täpsustatud terminikasutus on suurem tudengite uurimistöödes, publitseeritud soolise võrdõiguslikkuse teemalistes kogumikes, soouurimuslikus ajakirjas „Ariadne Lõng“ ning uuringute aruannetes. Nendes kasutatavate terminite võrdlev analüüs on käesolevast ülevaatest välja jäetud, sest keskendutud on laiemale avalikkusele ja ametnike sihtgrupile suunatud sõnaseletustele.

Eestikeelsete valdkondlike oskussõnastike seas puuduvad sellised, milles oleks avatud soouurimuslikud või ühiskonna soosüsteemi analüüsimisega seotud mõisted. Ka EKI poolt tasuta pakutava tarkvara terminoloogia haldamiseks alusel ei sisalda kättesaadavad avalikud terminibaasid soouurimuslikke või sotsiaalteaduslikke soosuhetega seotud termineid.

Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas sisaldab suhteliselt vähe eestikeelseid vasteid teemakohastele terminitele : sooline diskrimineerimine, sooline vägivald, sugu ja sotsiaalne sugu, alaesindatud sugu (aga hulk bioloogilise sooga seotud sõnu nagu sugulus, sugukond, sugupuu, sugulane, suguühe).
Gender mainstreaming on tõlgitud (soolise võrdõiguslikkuse) süvalaiendamisena, „SÜVALAIENDAMINE = süstemaatiline integreerimine (“süvitsi ja laiuti”) kõikide sotsiaalelu valdkondade poliitikasse“.

Ühtlasi on mitmeid kaheldavusi, nt on i.k. gender analysis vasteks toodud nii võrdse kohtlemise analüüs kui ka soolise võrdõiguslikkuse analüüs, ingliskeelset sõna gender on tõlgitud nt. soolise sobivusena, gender isuses soolise võrdõiguslikkuse küsimustena, gender violence nii soolise vägivalla kui ka sool põhineva vägivallana.

Enamus soolise võrdõiguslikkusega seotud teemavaldkondade mõisteid on Eestis avatud peamiselt kahe riikliku ja kolme kolmanda sektori institutsiooni poolt – Sotsiaalministeeriumi, võrdõigusvoliniku kantselei, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ning Feministeeriumi poolt.

1. Sotsiaalministeerium on oma veebilehel avaldanud peamiselt õigusterminid, mis on seotud naiste ja meeste võrdse kohtlemise normidega, soolise võrdõiguslikkuse edendamisega, aga ka naistevastase vägivalla (perevägivald, paarisuhtevägivald, seksuaalvägivald, sundabielud, naiste suguelundite moonutamine, au nimel sooritatavad kuriteod, prostitutsioon)ja inimkaubandusega ( nt tööalane ekspluateerimine, seksuaalne ekspluateerimine, elundikaubandus).
1.1. Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud soolise võrdõiguslikkuse veebilehel WEB Gender http://gender.sm.ee/

on
a) avaldatud juriidilised määratlused (otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, sooline ja seksuaalne ahistamine, sooline võrdõiguslikkus);
b) toodud selgitused üksikute terminite sisulisest tähendusest (bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu, homofoobia, LGBT, mitmene diskrimineerimine, naised ja mehed, naiste ja meeste võrdsed võimalused, soostereotüübid, soorollid);
c) avatud sooaspekti seos mõnede teemavaldkondadega (sugu ja keskkond, sugu ja puue, sugu ja sooline identiteet);
d) selgitatud soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamisega seotud põhimõisteid (naiste ja meeste lõikes esitatud statistika, sooline ebavõrdsus ehk sooline kihistumine, soolist võrdõiguslikkust edendavad erimeetmed, sooline analüüs, soolõime strateegia);
e) sotsiaalteaduslikest terminitest avatud väärtuste tähendus.

SoM soolise võrdõiguslikkuse veebilehel avaldatud teemavaldkondadest on termineid avatud kord üldise teema alamenüüs, kord alateema alamenüüs järgnevalt:

Teemavaldkonnad Alateema Avatud terminid
Poliitika 0
Töö 7 alateemat

Naisettevõtlus

Ettevõtlikkus,

horisontaalne segregatsioon

kvoodid

mittetraditsiooniline töö, naisettevõtlus, naisettevõtja, mentorlus, mikrokrediit,

Metafoorid: klaaslagi, klaaslift, klaasseinad

Sooline diskrimineerimine,

sooline palgalõhe, sooliselt segregeeritud tööturg,

soosüsteem, sugupoolte kokkulepe,

võrgustik

Karjäär Samad, mis naisettevõtluse alateema all
Tööturg Diskrimineerimine, sooline diskrimineerimine, otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine,

Mittetraditsiooniline töö, naiste ja meeste võrdsed võimalused, positiivsed meetmed,

sooliselt segregeeritud tööturg, horisontaalne segregatsioon, vertikaalne segregatsioon,

Metafoorid: klaaslagi, klaasseinad,

Ühiskonna soosüsteemi kirjeldamiseks kasutatavad terminid:

sooline kihistumine ehk sooline stratifikatsioon,

soorollid, sooline struktuur, soostereotüüp, soosüsteem, sugupoolte kokkulepe, sugupoolte tasakaalustatud jaotus

Töö- ja pereelu ühitamine

Tööhõives osalemine Samad märksõnad, mis tööturu alateema all.
Töö- ja pereelu ühitamine 0 Otsene sooline diskrimineerimine,

Töö- ja pereelu ühitamine, peresõbralikud meetmed, tasustamata töö, ajakasutusuuring

Haridus 6 alateemat Hariduse sooline segregatsioon, hariduse feminiseerumine, soorollid, horisontaalne segregatsioon, soosüsteem
Pedagoogiline sooline segregatsioon ????
Tervis 6 alateemat Mõisted puuduvad
Keskkond 1 alateema Mõisted puuduvad
Mehed 1 alateema (hooliv isadus) Mõisted puuduvad
LGBT Sugu ja sooline identiteet.

heteronormatiivsus, homofoobia, institutsionaliseeritud homofoobia, internaliseeritud homofoobia, sotsiaalne homofoobia,

LGBT

võrdne kohtlemine

2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei veebileht

2.1. publikatsioonides/infotrükistes
Pehk, L. ( 2014) Soolõime käsiraamat. Kuidas võtta arvesse soolist aspekti arengukavades, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides ning projektides.
Ptk 2. Sõnaseletused – 24 sõna/mõistet
(eestikeelse termini järel on toodud sulgudes ingliskeelne vaste, et hõlbustada lugejal ingliskeelsete soolise võrdõiguslikkuse teemaliste lisamaterjalide leidmist ja kasutamist).
Sugu, soolisus, bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu (ingl sex ja gender ), sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdsus/võrdõiguslikkus ehk sugude võrdsus (ingl gender equality), sooline ebavõrdsus (ingl gender inequality), sooline kihistumine (ingl gender stratification), soostereotüübid (ingl gender stereotypes), soorollid (ingl gender roles), soosuhted ehk sugudevahelised suhted (ingl gender relations), naiste ja meeste võrdsed võimalused (ingl equal opportunities for women and men), sooline analüüs (ingl gender analysis), soo alusel eristatud statistika ehk soopõhine statistika (ingl sex disaggregated statistics), soopimedus ehk näiline sooline neutraalsus (ingl genderblind), soolise mõju hindamine (ingl gender impact analysis), naiste ja meeste võrdne kohtlemine (ingl equal treatment of women and men), sooline diskrimineerimine (ingl sex discrimination), otsene sooline diskrimineerimine (ingl direct sex discrimination), kaudne sooline diskrimineerimine (ingl indirect sex discrimination), ajutised erimeetmed (ingl positive measures), soolõime strateegia (ingl gender mainstreaming), horisontaalne sooline segregatsioon (ingl horizontal gender segregation), vertikaalne sooline segregatsioon (ingl vertical gender segregation), sotsiaalkonstruktivistlik (ingl social constructivism) käsitlusviis, sooline tasakaal (ingl gender balance), soosüsteem (ingl gender system), sooideoloogia (ingl gender ideology).

 

2.2. võrdõigusvoliniku kantselei veebis on menüülingi „sooline võrdõiguslikkus – põhimõisted“ all selgitatud järgmised sõnad:

Sugu
Sooline võrdõiguslikkus
Soostereotüübid
Soorollid
Soolõime strateegia
Ajutised erimeetmed
Horisontaalne sooline segregatsioon
Otsene sooline diskrimineerimine
Kaudne sooline diskrimineerimine
Naiste ja meeste võrdne kohtlemine
Naiste ja meeste võrdsed võimalused
Soo alusel eristatud statistika
Sooideoloogia
Sooline analüüs
Sooline diskrimineerimine
Sooline ebavõrdsus
Sooline kihistumine
Sooline tasakaal
Soolise mõju hindamine
Soopimedus
Soosuhted
Soosüsteem
Vertikaalne sooline segregatsioon

 

MTÜ Feministeeriumi veebis (http://feministeerium.ee/category/sona/) on selgitatud järgmiste sõnade tähendussisu:

Feminism
Seksism
Sooline võrdõiguslikkus
Sooline diskrimineerimine
Queer
Ahistamine
Libustamine ehk slut-shaming
Sugu
Heteronormatiivsus
Positiivne diskrimineerimine
Transsoolisus
Patriarhaat
Cis
Intersektsionaalsus
Liberaalfeminism
Hermafrodiit
Pride
Misogüünia
Vihakõne
Karud (i.k. bears – homomeeste kogukonna subkultuur)
Sooroll ja soostereotüüp
Sooneutraalsus
Soopimedus
Sootundlikkus
Soolõime
Ableism ehk suutmissurve
Võrdõigusvolinik
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Privileegipimedus
Biseksuaalsus

 

MTÜ ENÜ koostatud portaalis „Haridus ja sugu“ (http://www.haridusjasugu.ee/about/) menüülingi „Mõisted ja eesmärgid“ all on avatud järgmiste sõnade tähendus:

Bioloogiline sugu
Diskursus
Feminism
Feministlik pedagoogika
Heteronormatiivsus
Kaudne sooline diskrimineerimine
Naiste ja meeste võrdne kohtlemine
Otsene sooline diskrimineerimine
Seksism
Seksuaalne ahistamine
Sooaspekt
Sooideoloogia
Sooline ahistamine
Sooline ebavõrdsus
Sooline eneseväljendus
Sooline identiteet
Sooline kihistumine
Sooline segregatsioon
Sooline sotsialiseerimine
Sooline võrdõiguslikkus
Soolõime
Sooneutraalsus
Soopimedus
Soorollid
Soostereotüübid
Soosüsteem
Sooteadlik
Sootundlik
Sootundlik statistika
Sootundlik/sooteadlik pedagoogika
Soouuringud
Sotsiaalne struktuur
Sotsiaalne sugu
Sugu
Variõppekava

 

MTÜ ENUT toob oma veebilehel lingi „Raamatukogu“ all väljaande “100 mõistet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta“. Väljaanne on tõlgitud Euroopa Komisjoni 1998. a publikatsioonist “100 words for equality – A glossary of terms on equality between women and men”. Eestikeelses väljaandes on ka sõnade ingliskeelsed vasted.

 

Alljärgnevas tabelis on toodud võrdlusena ENUTi, ENÜ, sotsiaalministeeriumi ja võrdõigusvoliniku sõnaseletused.

Mõiste Määratlus
ENÜ ENUT SVV SoM
Sugu (ehk mõisted tüdrukud-poisid, naised-mehed) tähistab nii inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi kui ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimused. (Vahet tuleks teha bioloogilisel ja sotsiaalsel sool.) Sotsiaalne sugu ehk soo sotsiaalne tegur tähistab nais- või meessoole omistatavaid omadusi ja rolle, mis on konkreetses ühiskonnas sotsiaal-kultuuriliste protsesside tagajärjel välja kujunenud ja kinnistunud. See hõlmab ka arusaama sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.

Need naistele ja meestele omistatud rollid mõjutavad naiste ja meeste käitumist, võimaluste erinevust ning võimu- ja muid suhteid ühiskonnas.

Sotsiaalne sugu

(ingl k gender)

Sotsiaalselt konstrueeritud kategooria, mis eristab ühiskonnas naiselikuks ja mehelikuks peetavaid omadusi, käitumist , ühiskonnapoolseid ootusi naiseks ja meheks olemisele, soorollidele. Need määravad kahe soogrupi võimaluste erinevuse ning nendevahelise sotsiaalse hierarhia ja kihistumise ühiskonnas, institutsioonides, organisatsioonis. Sotsiaalsed erinevused on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos, muutuvad aja jooksul ja erinevates kultuurides ning on muudetavad. Sotsiaalne sugu on määratud soorollidega ning on sotsialiseerumise tulemus. Sotsiaalne sugu võib muutuda aja jooksul ning varieeruda kultuuriti ja riigiti. Ta erineb bioloogilisest soost. Soo bioloogiline ja sotsiaalne tegur toimivad omavahel tihedas vastastikuses koosmõjus ning nüüdisaegsed soouuringud ei lähtu enam rangelt eristatud bioloogilisest ja sotsiaalsest soost, sest kultuurinormid mõjutavad ka seda, kuidas mõistame bioloogiat.

Pigem peetakse nüüdisajal mõistet „sugu“ kasutades silmas sotsiaalselt konstrueeritud kategooriat.

Sotsiaalne sugu tähendab nais- või meessoole omistatavaid omadusi ja soorolle, mis on sotsiaalselt konstrueeritud (ühiskond dikteerib, millised peavad olema naised ja millised mehed) ning määravad naiste ja meeste käitumise, mõtlemise ja võimaluste erinevuse ning nendevahelised sotsiaalsed suhted.
Bioloogiline sugu

(ingl k sex)

Bioloogiline kategooria, mis eristab nais- ja meessoost isikuid anatoomiliste, füsioloogiliste ja geneetiliste tunnuste alusel. Bioloogilised erinevused on kindlad ja püsivad ning ei muutu aja jooksul ja erinevates kultuurides. Bioloogiline sugu hõlmab bioloogilisi erinevusi, mille põhjal eristatakse inimolendeid nais- ja meessoost isikuteks.
Sooline eneseväljendus

 

Tähendab oma soo rõhutamist riietuse, käitumise, kehakeele, žestide, soengu, hääle, ehtimise ja enesekaunistamisega vastavalt sellele nagu kultuuriliselt ja sotsiaalselt on naisele või mehele tüüpiliselt omaseks peetud.
Sooline identiteet

 

Sooidentiteet e psühholoogiline sugu on inimese sooline enesemääratlus, osa minapildist, enda seostamine soorühmaga ja seal kehtivate käitumise ja omaduste seesmine omaksvõtmine. Sooline identiteet kujuneb sotsialiseerumise käigus.

Sooidentiteedi sotsiaalsem osa – see, milline tüdruk või poiss, mees või naine ta tahab olla – on paindlikum ja pidevas muutumises.

Kui inimene tunneb end olevat teisest soost, kui on tema bioloogiline sugu, siis on tegemist transseksuaalsusega.

Sooline identiteet tähendab inimese samastumist ühe sooga, näiteks pidades ennast naiseks, meheks või mõningatel juhtudel ka mitte kummakski. Inimese sooline identiteet võib erineda tema bioloogilisest soost
Soosüsteem

(ingl k gender system)

Selgelt eristuvaid soorolle ning naistele ja meestele omistatavaid omadusi säilitav ning taastootev majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride süsteem.

Soosüsteemis – ühiskonnas väljakujunenud tööde, vastutuste, õiguste ja võimaluste jaotuses naiste ja meeste vahel – väljendub ühiskonnaliikmete süstemaatiline tegutsemis- ning mõtlemismuster, mis toodab, taastoodab ning õigustab naiste ja meeste võimusuhteid.

Soosüsteem väljendub tegelikkuses, mida käsitlevad normaalse ning justkui etteantuna pea kõik sotsiaalsed institutsioonid – perekond, haridusasutused, ettevõtted ja organisatsioonid, meedia ja meelelahutus ning poliitika.

Erinevate tegevusvaldkondade tasandil määrab kehtiv soosüsteem, kuidas on sugude vahel jagatud tasustatud ja tasustamata töö, ametid ja elukutsed. Inimsuhete ja emotsionaalsete kontaktide tasandil ilmneb soosüsteem selles, kas ja kuidas eristatakse ja vastandatakse naiselikuks ja mehelikuks peetavat.

Soosüsteem on soorolle ning naiste ja meeste omadusi säilitavate ja taastootvate majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride süsteem. Võimusuhe väljendub soosüsteemis sageli meeste ülemvõimus ja naiste allutatuses struktuurilisel tasandil.
Sotsiaalne struktuur Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks teatud kindlate tunnuste (nt sugu, rahvus, vanus, haridustase, elukoht, sissetulekud, töö- ja tegevusala jms) alusel ja nende gruppide erinev tunnustatuse aste (staatuslik hierarhia e. stratifikatsioon e. kihistumine). Näiteks soolise ebavõrdsuse puhul on tegemist struktuurse ebavõrdsusega.
Sooline ebavõrdsus

 

Mmis tahes valdkonnas ilmnev lõhe või erinevus naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste vahel, mis väljendub nende osalemise määras, juurdepääsul ressurssidele, õiguste või võimaluste kasutamises, võimu ja mõjujõu määras, töötasu suuruses jms. muude hüvede saamises. Sooline vahe, sooline ebavõrdsus

Lõhe (erinevus) naiste ja meeste vahel nende osalemise määra, ressurssidele ligipääsu, makstava töötas või muude hüvede osas.

Sooline ebavõrdsus (ingl gender inequality) ilmneb kahe sotsiaalse grupi – naiste ja meeste – erinevas osaluses otsuste tegemises; erinevas juurdepääsus ressurssidele, sh rahale ja ajale, aga ka suhtevõrgustikele ja informatsioonile; erinevas staatuses; võimus ja mõjujõus. Sooline ebavõrdsus väljendub ka erinevustes, mis puudutab õigusi, võimalusi, kohustusi või vastutust.
Sooline kihistumine tähendab inimese sotsiaalse väärtuse hindamist tema soo alusel, mis viib võimu, staatuse ja omandi (nt sissetulek) ebavõrdsele jaotumisele ühiskonnas. Sooline ebavõrdsus ehk sooline kihistumine kujutab endast naiste ja meeste erinevat seisundit mis tahes valdkonnas, nende osalemise määra, ressursside (raha, aeg, staatus, ametikoht, materiaalsed hüved, suhted, informatsioon jne) ligipääsu, õiguste kasutamise, võimu ja mõjujõu, tööstsaadava tasu ning muude hüvede osas Sooline kihistumine viitab sotsiaalsete kohustuste ning vastutuste, õiguste ja võimaluste ebavõrdsele jagunemisele meeste ja naiste vahel.
Soohierarhia
Vertikaalne sooline segregatsioon

(tööturul)

(ingl vertical gender segregation)

 

Vertikaalne sooline segregatsioon tähendab, et kuigi nt naisi võib mingil elualal olla rohkem kui mehi, on nende positsioonid tihti piiratud madalamate astmete töökohtadega.
Horisontaalne sooline segregatsioon tööturul

(ingl k horizontal gender segregation)

Horisontaalne sooline segregatsioon tähistab olukorda, kus ühtedes tegevusvaldkondades või kutsealadel domineerivad naised, samas kui teistes mehed.
Tööturu segregatsiooni vähendamine

(ingl k desegration of the labour market)

Tööturu (vertikaalse/horisontaalse) segregatsiooni vähendamist või kaotamist taotlev tegevus
Sooline võrdõiguslikkus

Sugude võrdsus

ühiskonna arengueesmärk, kus naistel ja meestel kui kahel kõige suuremal sotsiaalsel grupil on tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus.

Soolise võrdsuse põhimõtte kohaselt peab kõigil inimestel olema võimalus vabalt välja arendada oma individuaalseid võimeid ning teha soorollide ja -stereotüüpide seatud piiranguteta valikuid.

Selle põhimõtte kohaselt tuleb naiste ja meeste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi käsitleda, väärtustada ning hinnata võrdselt ja õiglaselt.

Sugupoolte võrdõiguslikkus

Naiste ja meeste võrdsete õiguste, kohustuste ja vastutuse ning võrdväärse kohtlemise põhimõte, st võrdsus.

Põhimõte, (ka väärtus, eesmärk, poliitikavaldkond) mille kohaselt kõik inimesed on vabad välja arendama oma individuaalseid võimeid ning tegema soorollide seatud piiranguteta valikuid ning mille kohaselt naiste ja meeste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi käsitletakse, väärtustatakse ja hinnatakse võrdselt.

Sooline võrdõiguslikkus ehk sugude võrdsus on saavutatud, kui naistel ja meestel on tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus.

Soolise võrdõiguslikkuse põhimõte tähendab seda, et nii meeste kui ka naiste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi väärtustatakse võrdselt.

Inimese sünnipärane sugu ei tohi piirata tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades.

Ühiskonna arengu seisukohast on tegemist poliitilise eesmärgiga. Soolise võrdõiguslikkuse vastandiks on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus.

Sooline võrdõiguslikkus on ühiskonna seisund, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus nii ühiskonnaelu kõigis valdkondades kui pereelus osalemisel.
Sooline tasakaal

(ingl k gender balance)

Sooline tasakaal (ingl gender balance) on meeste ja naiste tasakaalustatud (40%–60%) esindatus või osalus otsustavas kogus või muus kollegiaalses kogus.
Sooaspekt Sooliste aspektidega arvestamine või sooaspektiga arvestamine – tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste erinevate vajaduste, ressursside ja kogemustega arvestamine, et märgata ja vähendada selliste sotsiaalsete mehhanismide mõju, mis sugusid vastandavad ja erinevalt väärtustavad. Sooline mõõde
Naiste ja meeste eludes esinevate erinevustega seotud aspektidSooline perspektiiv
Mis tahes poliitikavaldkonna / poliitilise tegevuse puhul sooliste erinevuste arvestamine ning neile tähelepanu pööramine.
Sooline analüüs

(ingl k gender analysis)

Sooline analüüs (ingl gender analysis) on metoodika informatsiooni kogumiseks ja töötlemiseks soolise ebavõrdsuse esinemise ja tekkepõhjuste kohta.

See hõlmab erinevuste analüüsimist naiste ja meeste sotsiaalses staatuses, vajadustes, osalusmäärades, ressurssidele juurdepääsus, mõjuvõimus jms, kasutades soo järgi esitatud statistikat ja uuringuid.

Sooline analüüs on naiste ja meeste ning neile omistatud rollide erinevuste analüüs tingimuste, vajaduste, osalusmäärade, ressurssidele juurdepääsu jms lõikes.
Soolise mõju hindamine

(ingl k gender impact analysis)

Soolise mõju hindamine (ingl gender impact analysis) on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende võimalikke tagajärgi meeste ja naiste olukorrale ühiskonnas (muutused meeste ja naiste õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutuses, ressursside jaotuses, osaluses, soorollidega seotud väärtustes ja normides).
Sooideoloogia

(ingl k gender ideology)

Ideede, hinnangute, väärtuste ja hoiakute kogum, mille abil normaliseeritakse ja õigustatakse kehtivat soosüsteemi, ootusi naiste ja meeste sotsiaalsetele rollidele. Sooideoloogia on ühiskonna üldkehtivate uskumuste kogum, mille abil normaliseeritakse ja õigustatakse kehtivat soosüsteemi, ootusi naiste ja meeste sotsiaalsetele rollidele ja sugudevahelistele suhetele.
Sugupoolte sotsiaalne kokkulepe

(ingl k gender contract)

Sugupoolte suhteid reguleerivate formuleeritud ja formuleerimata tavade kogum, mis omistab meestele ja naistele erineva töö ja selle väärtuse, erinevad vastutused ja kohustused.

Sotsiaalse kokkuleppe alalhoid on tagatud kultuuriliselt (ühiskonna väärtused ja normid) ning institutsionaalselt (pere heaolu, haridus- ja tööhõivesüsteem jne) ja sotsialiseerumisprotsesside käigus.

Soosuhted ehk sugudevahelised suhted

(ingl k gender relations)

Soosuhted ehk sugudevahelised suhted (ingl gender relations) on sõna, millega tähistatakse konkreetses ühiskonnas kehtivaid suhteid meeste ja naiste vahel ühiskonna, organisatsioonide, gruppide ja indiviidide tasandil.
Soolised rollid, soorollid

(ingl k gender roles)

Rida tegevus- ja käitumismalle naistele ja meestele, mida sisendatakse ning säilitatakse vastavalt sugupoolte sotsiaalsele kokkuleppele antud ühiskonnas Soorollid on konkreetses kultuurikontekstis ühiskondlikult aktsepteeritud ja ootuspärased naiste või meestega seonduvad käitumisviisid. Soorollid on õpitud käitumisviisid teatud ühiskonnas, kogukonnas või muus rühmas, mis määravad ära, milliseid tegevusi, töid ja kohustusi tajutakse naistele ja meestele omastena. Soorollid muutuvad seoses muutuvate majanduslike või poliitiliste oludega, samuti seoses ühiskonna sotsiaalse arenguga.
Soostereotüübid Mingil ajaperioodil kehtivad lihtsustavad ning liigselt üldistavad sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms kohta.

Soostereotüübid on ajaloolis-kultuuriliselt kujunenud, muutunud ja muutuvad.

Soostereotüübid on mingis kultuuris ja mingil ajaperioodil kehtivad lihtsustavad ning liigselt üldistavad, kuid ühiskonnas sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms kohta. Soostereotüübid on mingis kultuuris ja ajaperioodil kehtivad üldised jagatud arusaamad naiste ja meeste olemuse (feminiinsuse ja maskuliinsuse) kohta, mis ümbritsevad inimesi iga päev ning mõjutavad üksikisiku identiteeti kui suhteid teiste inimestega.
Hetero-normatiivsus Ühiskonnas valitsev mõtteviis, et heteroseksuaalsus on ainus loomulik seksuaalne orientatsioon. Seetõttu konstrueeritakse traditsioonilises ja patriarhaalses ühiskonnas ainsa loomuliku, õige ja soovitud seksuaalse suhtena suhet heteroseksuaalse mehe ja heteroseksuaalse naise vahel. Heteronormatiivsus peegeldub ühiskonna institutsioonides, struktuuris, inimsuhetes ja -käitumises.
Feminism Teooriate ja kontseptsioonide kogum, mis sisaldab erinevaid lähtekohti, käsitlusviise ja suundumusi teadmusloomes, sotsiaalsetes liikumistes ning poliitilistes praktikates, mis analüüsivad ja otseselt või kaudselt taotlevad soolise hierarhia kaotamist.
Feministlik pedagoogika Õpetamis- ja õppimisprotsessi kirjeldav teooria ja prakika, mille sisu ja õppemeetodid lähtuvad feministlikest teooriatest ja põhimõtetest ning mis püüdleb õpiprotsessi kaudu soolise võrdõiguslikkuse ning sotsiaalse õigluse saavutamisele.
Seksism Eelarvamustega seotud ning sooliselt diskrimineeriv ideoloogia, mõtteviis ning keelekasutus, mis käsitleb inimesi stereotüüpselt piiritletud soorollide esindajana, hindab konkreetset indiviidi eelkõige tema soolise kuuluvuse, mitte individuaalsete oskuste ja võimete põhjal ja eeldab, et üks või teine sugu on võimekam või vähem väärtuslik.
Sooneutraalsus Sooneutraalseks peetakse mingit olukorda, kui arvatakse, et soolisusel pole ühel või teisel juhul mingit tähendust, sellele ei pöörata tähelepanu. Selline näiline sooneutraalne tegutsemisviis võib diskrimineerivalt mõjuda, suurendades ebavõrdsust, kui ei osata või ei taheta sooaspekti arvesse võtta ega nähtuste soolistatust märgata. Tegemist on näilise sooneutraalsusega e. soopimedusega.

Eestis on meedia kaudu läinud käibele ka sooneutraalsuse teine tähendus (sooneutraalne lasteaed Rootsis) , kui

on sooneutraalsuseks nimetatud ka piiravate sooliste kategooriate teadlikku vältimist, struktuurse ebavõrdsuse mõju vähendamist ja soorollipiiride paindlikumaks muutmist, et anda inimestele vabamad võimalused selle määramiseks, millised tüdrukud ja poisid nad tahavad olla. Sel puhul on eesmärgiks teadlikult vähendada erinevusi tüdrukute ja poiste huvides, tegevustes ja käitumismudelites. (Tegelikult sooteadlik pedagoogika)

Sugupoolte suhtes neutraalne
Positiivse või negatiivse mõju puudumine ühele või teisele soogrupile
Soopimedus

(ingl k genderblind)

Soopimedusega on tegemist siis kui arvatakse, et sugu ei tähenda midagi ja kõiki koheldakse ühtemoodi. Soopime mõtlemisviis viib soostereotüüpide tugevdamiseni ja taastoodab soolist ebavõrdsust. Sooliste aspektide eiramine või suutmatus nendega tegeleda (vastandatud sootundlikule või sugupoolte suhtes neutraalsele tegutsemisele) Soopimedus ehk näiline sooline neutraalsus (ingl genderblind) viitab sellele, kui poliitikavaldkondades ja programmides ei arvestata soolist aspekti ehk seda, et ühiskond jaguneb naisteks ja meesteks; soogruppide erinevat staatust ja vajadusi eiratakse poliitika kujundamisel ning lähtutakse pigem meestele omastest kogemustest.

Soopimeduse all mõeldakse olukorda, kus ollakse arvamusel, et kõiki koheldakse ühtemoodi, teadvustamata sealjuures oma käitumise taga tegelikult peituvaid uskumusi ja oletusi ning stereotüüpseid ootusi sugude kohta ning ei tunnistata sellise käitumise tagajärgi soosuhetele.

Sooteadlik

Sootundlik

Soolisi aspekte arvestav poliitika, tegevus, käsitlusviis, metoodika jms. Sootundlik
Sugupooli arvestav
Sootundlik/sooteadlik pedagoogika Õppimis- ja kasvatusprotsessi kirjeldav teooria ja praktika, mille eesmärgiks on iga lapse enesehinnangu ja -teadvuse ning enesekindluse areng, sooliste ja soogruppide vastanduste vältimine ning laste vabastamine piiravatest eelarvamustest ja soostereotüüpidest. Sooteadliku õpetuse ja kasvatuse puhul on õpetajad teadlikud ühiskonnas soolise diskrimineerimise aluseks olevatest teguritest ning oskavad õppe- ja kasvatustöös vähendada nende mõju.
Soouuringud Akadeemiline ja interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mille raames kirjeldatakse ja analüüsitakse sugude sotsiaal-kultuurilisi suhteid ja soolisuse konstrueerimist.Soouuringud hõlmavad ka teiste distsipliinide uuringuid, milles soolisust kasutatakse analüütilise kategooriana.
Sugu(pooltevaheline)de tööde jaotus

ingl k division of labour (by gender)

Tasustatud ja tasustamata töö jaotus naiste ja meeste vahel era- ja ühiskondlikus elus
Naiste ja meeste võrdsed võimalused Soost, soorollidest ja stereotüüpsetest hoiakutest tulenevate tõkete puudumine majanduslikus, poliitilises ning sotsiaalses elus osalemisel Naiste ja meeste võrdsed võimalused on soost, soorollidest, stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumine majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses elus osalemisel.
Soosuhted (ühiskonnas)

ingl k gender relations

Meeste ja naiste vaheline suhe ning ebavõrdne võimujaotus, mis iseloomustavad mis tahes konkreetset soorollide süsteemi
Ajutised erimeetmed Ajutised erimeetmed on suunatud ühele sugupoolegrupile ja nende eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust. Soolist võrdõiguslikkust edendavad erimeetmed on kindlale sugupoolegrupile suunatud meetmed, mille eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust, ära hoida või hüvitada hoiakutest, käitumismallidest ning sotsiaalsetest struktuuridest tulnevat diskrimineerimist.
Soolõime Soolõime e. soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia

tähendab naiste ja meeste staatuse, prioriteetide ning vajadustega arvestamise süstemaatilist integreerimist kõigi valdkondade poliitikatesse soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgil.

Soolõime strateegia (ingl k gender mainstreaming) eesmärk on kindlustada, et ka need poliitikad või tegevused, mille otsene eesmärk ei ole ühiskonnas esineva soolise ebavõrdsuse vähendamine, võtaksid arvesse mõlema sugupoole huve, vajadusi ja sotsiaalset staatust. Ühtlasi tagab soolõime strateegia rakendamine, et ühte sugupoolt ei asetata ebasoodsamasse olukorda, olgu teenustele juurdepääsu või ressursside jagamise osas. Soolõime strateegia on põhimõte, mis tähendab kõikide poliitikate, tegevuskavade ning meetmete naistele ning meestele avaldatava mõju süstemaatilist arvestamist nende poliitikate, tegevuskavade ja meetmete kavandamise, elluviimise, järelvalve ning hindamise etappidel.
Soolistatus

Soolistatud (omadussõna)

ingl k

gendered reflecting the experience, prejudice or orientations of one sex more than the other,

also:

reflecting or involving gender differences or stereotypical gender roles

 

 

??? Sooliselt märgistatud, määratletud

Sooliselt märgistav, määratlev???

Soogruppidega seostatud

Soolistatud institutsioonid, soolistatud keel, soolistatud nähtus

Naiste ja meeste võrdsed võimalused tähendavad soost, soorollidest, stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate tõkete puudumist majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses elus osalemisel.
Homofoobia Viha ja/või hirm, mida tuntakse homoseksuaalsete (üldisemalt LGBT) inimeste suhtes. Homofoobia võib viia vägivallatsemiseni või muul moel vaenu väljendamisele LGBT inimeste suhtes.
LGBT Ühend, millega viidatakse seksuaalvähemustele – lesbidele, geidele, biseksuaalidele ning trans-soolistele inimestele, kelle hulka arvatakse nii transseksuaalid kui transvestiidid. Vahel on sellele lühendile lisatud veel teisi suurtähti – nt I tähistamaks interseksuaalseid inimesi ehk mõlema sootunnusega sündinuid, K või ? nende kohta, kes pole oma seksuaalses orientatsioonis kindlad. LGBT koondnime kasutatakse seksuaalvähemustele viitamiseks.( + selgitused)
Otsene sooline diskrimineerimine Isiku kohtlemine tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks vastassoost isikut samalaadses olukorras.
Kaudne sooline diskrimineerimine Nähtus, kus väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isiku(d) võrreldes teisest soost isiku(te)ga, ebasoodsamasse olukorda.
Mitmene diskrimineerimine Inimese diskrimineerimine tema mitme isikutunnuse või identiteedi osa tõttu.
Seksuaalne ahistamine Isikule soovimatu tahtlik sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse iseloomuga käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine.
Naised ja mehed Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest.(?) Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed.
Naiste ja meeste lõikes esitatud statistika Naiste ja meeste lõikes esitatud statistika tähendab statistiliste andmete esitamist eraldi naiste ja meeste kohta, mis võimaldab võrdlemist ja analüüsi.
Sugu ja keskkond Võib oletada, et füüsiline keskkond mõjutab naisi ja mehi ühtemoodi ning naiste ja meeste mõju keskkonnale on täpselt sama, ehk inimühiskonna ja keskkonna omavaheline suhe on sooneutraalne. Jms.
Sugu ja puue Sotsiaalne sugu ehk sooga seotud kultuurilised arusaamad mõjutavad otseselt puuetega inimeste elu.
Sugu ja sooline identiteet Sooline identiteet tähendab inimese samastumist ühe sooga, näiteks pidades ennast naiseks, meheks või mõningatel juhtudel ka mitte kummakski. Inimese sooline identiteet võib erineda tema bioloogilisest soost. Paljudes ühiskondades, sh lääne ühiskondades on tavapäraselt kehtinud dualistlik soosüsteem – tunnistatud on kahte sugu – nais- ja meessugu. (+ näied, selgitus)
Võrdne kohtlemine Kõigil inimestel on võõrandamatu inimväärikus ja õigused. Seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei või kohelda halvemini tema soo, rahvuse, nahavärvuse, vanuse, puude, usundi, veendumuste või seksuaalsuse tõttu. Võrdse kohtlemise põhimõte on üks demokraatlike riikide, sh Eesti õigusruumi alustaladest. Võrdse kohtlemise põhimõte peab kõiki inimolendeid olemusliku väärtuse poolest võrdseks ning keelab inimeste põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, pidades seda diskrimineerimiseks.

 

Rahvusvaheliselt on olulisemateks allikateks on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse instituudi poole avaldatud erialasõnastikud.
2016.a. Euroopa Nõukogu poolt avaldatud Gender Equality Glossary (2016)3, milles on alfabeetilises järjestuses toodud õiguslikes ja poliitilistes dokumentides kasutatavate mõistete selgitused.

Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse instituudi veebis on alamenüü „Publikatsioonid ja ressursid“ all avaldatud soolise võrdõiguslikkuse sõnastik ja tesaurus (http://eige.europa.eu/rdc/thesaurus) (430 terminit/väljendit)
ning alamenüü Gender Mainstreaming all alamenüü „Concepts and definitions“ (http://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/concepts-and-definitions (67 terminit)

Märkused


1 Eestikeelse terminoloogia programm 2013–2017 . Kinnitatud haridus- ja teadusministri 1. juuli 2013. a käskkirjaga nr 334 https://www.hm.ee/sites/default/files/eestikeelse_terminoloogia_programm.pdf

2 Ibid

3  https://edoc.coe.int/en/gender-equality/6947-gender-equality-glossary.html

 

 

Seotud teemad