Oleme ENUTiga olnud aastate jooksul toeks paljude arengukoostöö maade naistele nende maade demokraatlikumaks muutmisel, võimestades naisi erinevates eluvaldkondades paremini toime tulema. Sel aastal on olnud kõik teisiti. Kevadine Välisministeeriumi arenguabi projektivoor, kuhu meiegi olime kaht taotlust esitamas, muudeti sihtotstarbeliseks valdkondades, kus meie teadmised ja kogemused polnud piisavad. Aga augustis toimunud presidendivalimised Valgevenes panid meid mõtlema kuidas saaks Valgevene kodanikkonda toetada.
ENUTi projekti “Rehabilitatsiooniprogramm valimisjärgsetes protestiaktsioonides kannatada saanud Valgevene naistele” ettevalmistamise saigi alguse augustis Valgevenes toimunud presidendivalimiste järgse riigipoolse vägivalla tõttu oma kodanike vastu, kes rahumeelselt protestides nõudsid ausaid valimisi. Protestisid nii mehed kui naised, nii noored kui vanad. Tahtsime ENUTga toetada järjekindlalt igal nädalal protestivaid Valgevene naisi, sest nii suurt avalikku vägivalda, salajasest rääkimata, oma kodanike vastu pole meie arenguabi kogemustes olnud.
Projekti kirjutamise protsess oli keerukam kui kunagi varem, üle kahe kuu otsisime võimalust Valgevene naiste toomiseks Eestisse jõudu koguma. Lennukid koroona tõttu ei lennanud, Valgevene president laskis Valgevenet ümbritsevate riikide piirid sulgeda. Seega ka plaan bussiga naised Eestisse tuua enam ei sobinud. Valgevene vabaühendusi jälitati ja kuulati Valgevene jõustruktuuride poolt üle, aktiivseid naisi viidi nädalateks kinnipidamisasutustesse. Samal ajal sügisel suurenes uuesti COVID-19 levik praktiliselt kõigis riikides, ka Eestis ja Valgevenes. Olukorra pideva muutumise tõttu valmistasime projekti kaks kuud ette nii, et iga päev tuli mõnd projekti taotluse osa muuta või täiendada. Valgevene vabatahtlikud valmistasid samal ajal ette Eestisse tulijate gruppi. Ka see polnud lihtne. Nagu naistel tihti, oli paljudel tublidel naistel võimatu pere ja töö juurest puhkepausi võtta. Üliõpilasi ähvardati puudumise korral ülikoolidest välja visata. Mõned naised said siiski Eestisse sõidu ajaks kinnipidamise kohtadest välja, üks juba grupi nimekirjas olnutest peeti aga uuesti kinni. Ka mõned haigestunud kaasa sõita ei saanud. Valgevenelannad tegid riskide maandamiseks ühe koroonatesti paar päeva enne Eestisse lendu ja muidugi kohe ka Tallinna lennujaama jõudes. Läks hästi, kõik kohalejõudnud olid koroonanegatiivsed ja said kogu rehabilitatsiooni programmi läbida.
Kõigepealt vajasidki nad puhkust, võimalust välja magada rahulikus keskkonnas. Järgnesid arstide nõustamised, siis ka psühhoteraapiline abi ja erinevad loovteraapiaid vaimu kosutuseks, mida viisid läbi kogenud Pärnu Naiste Varjupaiga koolitatud terapistid. Varjupaiga naistega oli ka mitu kohtumist. Tutvustati Pärnut ja oma tööd. ENUT ja Väisministeerium said tagasisides sügava tänu osaliseks. Juba see, et neid tahetakse aidata niipalju kui võimalik, on naistele toeks ka edaspidi. Olime mures ka selle üle, mis saab naistest kui nad tagasi kodumaale jõuavad. Muretsemiseks oli ka põhjust. Kohe Minski lennujaamas kuulati nad ükshaaval üle. Otsiti keelatud kirjandust ja suuri rahasummasid, et tõestada nagu valgevenelaste õiglasi nõudmisi ja ootusi parema riigikorrani jõudmiseks rahastaksid välisriigid. Midagi niisugust ei leitud ja kõik grupi liikmed pääsesid koju. Kogu südamest loodame, et nii neil kui kõigil protestides osavõtnud naistel ja meestel läheb hästi.
Esimesel võimalusel oleme valmis jälle toetama valgevenelasi nende võtluses vaba demokraatliku Valgevene eest. Täname meie Välisministeeriumi ja suursaatkonda Valgevenes, reisibürood Astellaria, Pärnu naiste Varjupaika ja kõiki teisi toetajaid ja abistajaid, kes selle projekti teostmisele kaasa aitasid.