Viiendat korda osales ENUT Tallinna Ettevõtluspäeval, ja ikka selleks, et rääkida naiste ettevõtlusest, jagada kogemusi ning innustada naisi ettevõtlusega tegelema.

2021. aasta Tallinna ettevõtluspäeva peateema oli „muutuste lainel”. Kas ja kuidas edasi? Seda on iga ettevõtja viimase 2 aasta jooksul pidanud endalt korduvalt küsima. Majandus on pöördumatult muutunud ja see kõik kajastub nii ettevõtjate kui tarbijate käitumismustrites.

ENUT arutles sel korral teemal Hoiame kätt muutuste pulsil – naiste edu ja tagasilöögid kärjääris. Arutasime teemal, kuidas on naiste koormus töö- ja ettevõtluse maailmas kasvanud/kahanenud võrreldes koroonaeelse ajaga. Ülevaade vastavatest uuringutest. Küsisime, kas naised ja nende ettevõtted on saanud areneda ja mille arvelt.

Sissejuhatus ja vestluse suunaja Reet Laja, ENUT, naisettevõtluse konverentside korraldaja

Esinejad

Barbi andis ülevaate Praxise uuringu Covid-19 sotsiaal-majanduslik mõju peatükist Pandeemia ja sooline võrdõiguslikkus: poliitikaanalüüs.
Ettekande põhipunktid:
• Naiste ülekaal eesliinitöötajate seas ja naiste sagedasem ühistranspordi kasutamine ning sellest tulenev suurem koroonaviirusega nakatumise oht;
• naiste ülekaal nende seas, kes töötavad pandeemiast enim puudutatud majandusvaldkondades (nt turisminduses) ja sellest tulenev majanduslikesse raskustesse sattumise oht;
• naiste suurem koormus tasustamata reproduktiivtööde tegemisel (st laste, eakate ja puuetega inimeste hooldamisel ning kodutöödes) ja sellest tulenev vaimse tervise probleemide tekkimise oht ning majandusliku iseseisvuse vähenemise oht, sest tasustamata koduste toimetuste suure koormuse kõrvalt jääb vähe aega ja jõudu tegeleda tasustatud tööga, sh võtta vastu tööalaseid väljakutseid ja edendada oma karjääri;
• naiste majanduslikest raskustest tulenev surve teenida elatist seksi müümisega, mis võib naiste haavatavat positsiooni ühiskonnas veelgi süvendada;
• suurem tõenäosus, et distantsõppe ajal võtavad tasustamata kodutöödes abistaja rolli üle tüdrukud, mitte poisid;
• meeste sagedasem tervist kahjustav käitumine (nt suitsetamine) ja suremus koroonaviirusesse.
Ehkki sooperspektiivi olulisust pandeemia poliitikate väljatöötamisel teadvustavad kõik intervjueeritud eksperdid, lähtuti tegelikus poliitikakujunduses sellest vähe. Seda tehti ainult ühes valdkonnas – ohvriabis. Sotsiaalvaldkonnas üldiselt on sotsiaalala eksperdi sõnul poliitikaid kujundades küll arvesse võetud töö ja pereelu ühitamise printsiipi, kuid spetsiifiliselt naiste või meeste kogemusi ja vajadusi silmas pidavaid piiranguid või tugimeetmeid loodud ei ole. Ka võrdsuspoliitikate ekspert ei saa välja tuua mitte ühtegi nn pandeemia poliitikat, mis oleks loodud soolise võrdõiguslikkuse edendamise nimel.

Katrin Aedma on vabakutseline ajakirjanik ja pea 20 aastat koolitusturul tegutsenud Kvaliteetse Õppe Keskuse juht. õppinud Eesti Maaülikoolis, lõpetanud 2x Eesti-Ameerika Äriakadeemiaärijuhi ja ökonomistina, hetkel õpib Tallinna Ülikoolis Haridustehnoloogia magistris ja on sertifitseeritud rahvusvaheline koolitusprogrammide disaineri ja koolitaja. Katrini kireks on õppimine ja õpetamine ning hariduse kvaliteedi tõstmine. Ta on aastaid töötanud kõrgkoolides lektorina ja juhina kahes oma aja suurimas ettevõttes (SEB ja Eesti Energia), toetanud paljusid ettevõtteid nende arengus konsultandi ja KÜSKi arengueksperdina. Katrin on EENA Tallinna klubi liige. Katrin endast: “Olen üks paljudest värvilistest inimestest, kes reisib palju ja elab julgelt. Elan üle 10 aasta rändlinnu elu, suvitades Eestis ja Norras, veetes talved enamasti Indias Goas, kus tegelen juveelide disaini ja müügiga, viin läbi põnevaid reisikoolitusi ja pakun eragiidi teenust. Koolitamine on minu armastus, töö ja hobi. Koolitan eelkõige seda, kuidas suhelda enese ja teistega”. Katrin jäi koroonalõksu Indiasse ja räägib, kuidas ta sellest lähtudes oma äritegevust muutis ja Indias uusi teenimisvõimalusi otsis.

Egle on müünud Amazonis 4 aastat ja katsetanud selle jooksul läbi kategooriad sprodist kuni rõivasteni.
Erinevaid SKUsid on ta testinud ligi 40, kuid hetkel toimetab kolmeliikmelise tiimiga umbes 10-tootelise portfelliga. Tänane taktika on vaieldamatult domineerida oma nišhi ning laieneda horisontaalselt – st müüa igal võimalikul Amazoni platvormil, eBays ja oma veebipoes.

Maire Valdma on moekunstnik (Maire Valdma Fashion Design), kes on olnud ka ERKI moeshow üks algatajatest. Maire on vastavatud kunstikohviku “Lummus” üks omanikke. Koos tütrega on ta selle kohviku otsast lõpuni ka ise kujundanud. Seda kõike koroona ajal!

---

Seminari seekord ei videosalvestatud, kuid seda on võimalik järelkuulata siin:

Pealinn, 03.10.2021 Pilvre: koroona ajal koju jäänud naised pidid aga olema täiskohaga kokad, koristajad ja koduõpetajad

• 

• 

• 

•