2019. aasta septembrist hakkas Tallinna Ülikoolis magistriprogrammis õppima Richard Aboagye Kumi Ghanast. Teda huvitab täiskasvanute haridus, kuna selles peitub suur arenguressurss riigi moderniseerimisel. Ta on kodumaa patrioot, tahab kaasa aidata riigi heaolu kasvule. Richardi uurimisteemaks sai „ Re-thinking Gender Education: The Role of Inter-generational Learning“. Juhendajad on Tallinna Ülikoolist ja Glasgow’st. Eesmärgiks on välja selgitada, kuidas täiskasvanute haridus võib vähendada soolist ebavõrdsust Ghanas. Praktiline teema, mis meilgi aktuaalne! Muide, Ghana esimene president pidas oluliseks soolise võrdsuse saavutamist ja võimu õiglast jaotumist naiste ja meeste vahel.
Sugu ja haridus on Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) üks tähtsamaid suundi. Ja pole siis imestada, et Richardist sai ENUTi vabatahtlik. Ta tegi meie silmaringi laiendava ettekande interneti kasutamisest erinevates Aafrika riikides. Tuleb välja, et Aafrikas on internet levinud nagu meilgi. Erinevused pole nii suured kui arvata võis.
Edasi seadis Richard sammud Mondo suunas Telliskivi loomelinnakus. Ta rõõmustas, et meil hoolitakse Aafrikast. Selgus, et meie vabatahtlikud tegutsevad ka Ghanas. Kohalike naiste käsitöö jõuab ka Eestisse. Nii kasvab naiste majanduslik iseseisvus ja väheneb sooline segregatsioon.
Vestluses Richardiga ei jäänud kõrvale ka valus rassisimi teema. On ju hämmastav, et kolm grillivat aafriklast pälvivad nii suure tähelepanu meedias. Võõraid, eriti teistsuguse nahavärviga, võidakse lausa karta. Tundmatu tekitab loomuliku hirmu.
Tegelikult on olemas „Eesti Aafrika üliõpilaste assotsiatsioon“ (Association of African students in Estonia), mille ülesanne on tõsta siin õppivate aafriklaste heaolu. Eestlaste positiivne suhtumine tõstab kindlasti aafrika noorte heaolu. Aafrika tudengite koduleheküljel näeme, et oldi aktiivsed 2-3 aastat tagasi, kohtuti isegi president Ilvesega. Paraku 2019. aastal tegevus hääbus, üritused ei kajastunud MTÜ koduleheküljel. Põhjused ei ole teada.
Meie MTÜd ja teised organisatsioonid võiksid aafriklased üles otsida ja võimaldada neil näidata, et tegu on aktiivsete ja positiivsete noortega, kes tahavad ennast meile tutvustada, olla kasulikud Eesti ühiskonnale. See võiks vähendada ka võõraviha levikut Eestis. Presidentki võiks leida aega kohtumiseks Aafrika tudengitega.
Vestluse lõpus uurisin Richardi käest, et kuidas ta sai hakkama sotsiaalse isolatsiooniga. Selgus, et ta mõtles pigem sugulastele ja sõpradele Ghanas kui endale. Aafriklastel ei ole kogemust istuda üksinda kodus nagu meil. Raske oli karantiini üle elada. Richardil endal ei olnud kodus olemisega probleeme ehk võttis omaks meie elustiili. Pealegi pidi ta läbi viima uurimuse, et esitada väitekiri septembris kaitsmisele.
Voldemar Kolga