Ettevõtlus. EIGE ülevaade

ettevõtlus, Viited ja ressursid, , , , , , ,

Materjalid tõlgitud EGE veebilehelt http://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/policy-areas/entrepreneurship

 

Sisukord

1. Soolise võrdsuse olulisus poliitika valdkonnas

2. Sooline ebavõrdsus poliitika valdkonnas – peamised probleemid

3. Olemasolevad poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks euroopa liidu ja rahvusvahelisel tasandil

4. Poliitika tsükkel

5. Ajajoon

6. Hetke poliitika prioriteedid Euroopa Liidu tasemel

7. Soovid rohkem teada?

 

1. SOOLISE VÕRDSUSE OLULISUS POLIITIKA VALDKONNAS

Ettevõtlus on oluline töökohtade loomise, innovatsiooni ning majanduskasvu jaoks. Seega on ettevõtluse soodustamine üks olulistest eesmärkidest valitsuste jaoks, kuna loodetakse, et kõrge ettevõtluse määr tagab kestlike töökohtade loomise. Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) panustavad samuti töökohtade loomisesse Euroopas, kuna 30% FIE-dest on ka tööandjad. Euroopa tasandil kogutud andmed näitavad, et FIE-na töötavad inimesed suutsid viimase majanduskriisi ajal paremini kriisiga toime tulla. Seda näitas võrreldes teiste sektoritega väiksem ettevõtjate kadu FIE-de hulgas.

Sellises olukorras on nii akadeemikute kui ka seadusandjate hulgas kasvanud huvi naiste ettevõtluse vastu. Kuigi algupäraselt on naisettevõtluse edendamise taustaks olnud naistele võrdsete võimaluste tagamine ja sotsiaalne kaasatus, siis aina enam nähakse naisettevõtluse arendamises majanduslikku kasu. Viimase paari aasta jooksul on selgeks saanud, et naisettevõtjad on hindamatud majandusressursid. Maailmapanga uuringutest tuleneb, et naisettevõtjad panustavad oluliselt majanduse kasvamisse ja vaesuse vähendamisse, mitte ainult arengu-, vaid ka kõrge sissetulekutasemega riikides. Naisettevõtjad loovad töökohti iseendale ja ka teistele. Lisaks tööhõive olukorra parandamisele mitmekesistab naiste ettevõtlus ka ärikeskkonda, stimuleerib innovatsiooni ja muudab juhtimiskultuuri mitmekesisemaks nii tootmise ja turustamise kui ka toodete ja teenuste valdkondades. Naised pakuvad erinevaid lahendusi juhtumise, organisatsiooniliste ja äriprobleemide lahendamiseks.

Vaatamata kasvavale huvile naisettevõtluse vastu ning kiiresti kasvavatele numbritele, on alles viimasel ajal hakanud naiste ettevõtlus end materialiseerima. See on selgesti nähtav globaalse ettevõtluse seire (GEM) 2010. a raportist, milles uuriti 59 riigi ettevõtlusnäitajaid ning leiti, et kõigis riikides on naisettevõtjaid vähem kui meesettevõtjaid. Pikemaajaline analüüs (2002-2010) näitas, et sooline lõhe ettevõtluses on eksisteerinud enamikes majandusruumides püsivalt. Kuigi naiste osakaal tööturul aina kasvab, on naised siiski FIE-de hulgas vähem esindatud. 2008-2012 oli kõikides ELi liikmesriikides töötavate naiste hulgas palju vähem füüsilisest isikust ettevõtjaid kui meeste hulgas: vastavalt 10% ja 18%.

Naisettevõtjate arv OECD riikides on muutunud vähe. Ettevõtete, mille omanikud on naised, osakaal OECD riikides on 30%. Kui naised alustavad ettevõtlusega, on nende äritegevus võrreldes meesettevõtjatega tavaliselt väiksema mahuline. Samamoodi tegutsevad naised vaid teatud sektoritest. Lisaks on ka füüsilisest isikutest ettevõtjate hulgas sooline palgalõhe ning FIE-st naised võivad teenid 30-40% vähem kui FIE-st mehed samal ametialal. Sooline palgalõhe füüsilisest isikutest ettevõtjate vahel on Euroopa Liidus 45%, iseloomustades selgelt ebavõrduse taset sellise tööhõive vormi puhul.
Vaatamata sellele, et FIE tegevust (self-employment) on keeruline eristada ettevõtlusest (entrepreneurship), näitab olemasolev kirjandus siiski seda, et naised seisavad silmitsi mitmete tõkete ja raskustega oma äri asutamisel ning majandamisel. Nendeks on:

  • Ligipääs rahastusele
  • Ebasoodsad äriregulatsioonid
  • Kultuurilised barjäärid
  • Ärimudelite ja sektorite valikud
  • Informatsiooni ning õppe puudulikkus
  • Kontaktide puudumine ja ligipääs sotsiaalsele toele ja võrgustikule
  • Hariduse ja eriala eraldatus
  • Konkureerivad ajanõuded (kahekordne koormus kodu ja töö kohustuste puhul)

Kuigi mitmed nendest takistustest on ühised nii meeste kui ka naiste puhul, on siiski tõendeid, et barjäärid ettevõtlusega tegelemiseks on tihti märksa suuremad naiste jaoks kui barjäärid meeste jaoks.

Sooline ebavõrdsus ettevõtluses hõlmab:

  • Krediidi, rahastuse ja kapitali võimalusi
  • Naisettevõtjate võimalusi luua võrgustikke
  • Horisontaalne sooline segregatsioon
  • Era- ja tööelu lepitamine
  • Eelarvamused ja stereotüübid

2. SOOLINE EBAVÕRDSUS POLIITIKA VALDKONNAS – PEAMISED PROBLEEMID

Krediidi, rahastuse ja kapitali võimalused

Krediidi, rahastuse ja kapitali võimaluste puudumine on naiste jaoks üldlevinud takistus ettevõtlusega alustamisel. Mees- ja naisettevõtjate vahel on mitmeid erinevuseid, kui võrrelda sektoreid, kus nad töötavad, ning nende finantsolukorda. Tavapäraselt kasutatakse äri alustamiseks pangalaenu, kuid pärast pangandussektori ümberkorraldusi on seda võimalust vähendatud ning vähendatakse veelgi, selgub Euroopa Keskpanga uuringust. Kuigi kuskil ei ole kehtestatud soolisi jaotusi ning nii meestele kui ka naistele kehtivad samasuguseid laenutingimuste muutused, on hiljutised uuringud siiski näidanud, et naiste jaoks on barjäärid krediidi ja rahastuse kasutamiseks siiski kõrgemad. Selle põhjuseks on, et naistel ei ole traditsioonilisi tagatisi (näiteks on maa ja kinnisvara meeste nimel), naiste palgatase on madalam ning pangad ei ole kas võimelised või huvitatud naiste jaoks sobivaid teenuseid ning kohaldatud strateegiaid arendama.

Pangakonto omamine on värav finantsteenustele ligipääsuks. Global Findex’ist, mis on 148 riiki hõlmav ulatuslik andmebaas mõõtmaks, kuidas inimesed säästavad, laenavad ja riske maandavad, tuleb välja, et on väiksem tõenäosus, et naised on konto omanikeks. ELi liikmesriikide tasandil on uuring läbi viidud Prantsusmaal, milles tuli välja, et 10% naisettevõtjatest tahaksid pankadelt toetust saada. See number on kolmandiku võrra väiksem võrreldes meestega. Sarnases Suurbritannias läbi viidud uuringus leiti, et naisettevõtjad on vähem avatud institutsioonilistele finantsteenustele nagu näiteks arvelduskrediit, pangalaenud ja tarnijakrediit. Isegi kui naistel on võimalik laenu saada, siis puudub neil ligipääs teistele finantsteenustele, nagu näiteks säästmine, digitaalsed maksemeetodid ja kindlustus. Naiste vähene rahandusalane haritus võib samuti piirata ligipääsu finantsteenustele ja nendest kasu saamise võimalusi.

Võrdne ligipääs kapitalile ei ole veel endiselt reaalsus. 2008. aastal olid vaid 20,3% ELis riskikapitali investeeringutest alguse saanud firmades naiste juhitud. Selle erinevuse seletuseks võib olla kolm põhjust:

  • Naised omavad vähem rahalist vara ja neil on lühem krediidi ajalugu (võttes arvesse nende puuduvaid ettevõtluskogemusi). Mõlemad näitajad on olulised krediidipakkujate jaoks.
  • Võttes arvesse neid sektoreid, kus naised ettevõtlust alustavad, ning nende firmade suuruseid, on naiste projektid tavaliselt vähem kapitalimahukad.
  • Rahandussektor on tihti naiste suunas negatiivselt kallutatud ning peegeldab vähest usaldust naisettevõtluse osas. Seda olukorda muudab staatilisemaks fakt, et naisi on ettevõtluses vähem.

Lisaks, kui naised otsustavad alustada ettevõtlusega, siis ebavõrdsete kapitali võimaluste tõttu on nende alustatud ärid tavaliselt väiksemad ning meesettevõtlusega võrreldes teistes sektorites, mis tihti peegeldab üleüldisi tööjõuturu segregatsiooni mustreid. Need faktorid tähendavad lõppkokkuvõttes madalamaid tootlikkusetasemeid, madalamaid sissetulekuid ning suuremat vaesusriski FIE-st naiste jaoks, võrreldes naistega, kes on töövõtjad.

 

Naisettevõtjate koostöövõrgustike võimalused

Võimalus moodustada tugevaid koostöövõrgustikke erinevate äripartnerite vahel võib osutuda äärmiselt oluliseks faktoriks ettevõtjana edu saavutamisel. Tendents võrgustike moodustamisel ei erine mees- ja naisettevõtjate puhul ning võrgustike suurused on tavaliselt sarnased. Naisettevõtjad mõistavad aina enam professionaalsete võrgustike turunduslikku tähtsust – nii ainult naiste kui ka naiste ja meeste hulgas – ning naised kuuluvad ühingutesse ja organisatsioonidesse. Samas on naistel vähem võimalusi ’tähtsates’ võrgustikes kaasatud olla ning seega kuuluvad nad pigem väiksematesse võrgustikesse, mis on algupäraselt naiste poolt loodud. Mehed samal ajal aga kulutavad rohkem aega võrgustike loomiseks ja nende säilitamiseks. Selle erinevuse põhjusteks võivad olla naiste väiksem osalus uutes ja uuenduslikes tööstussektorites, vähesemad kogemused ning väiksem nähtavus edukate ettevõtjatena.

Uuringutest tulenes ka, et naisettevõtjad võivad kogeda rohkem isoleeritust kui meesettevõtjad, kuna naiste kahekordne koormus (töö- ja perekohustused) ja muud sotsiaalsed kohustused piiravad nende võimalusi professionaalsete võrgustike loomiseks.

Mitmetesse ärivõrgustikesse kuuluvatel naistel on suur potentsiaal olla olulisteks eeskujudeks kultuuri muutuseks. Seega on naisettevõtjatel võimalus teadmisi ja informatsiooni erinevate probleemilahendusviiside kohta edasi kanda. Informatsiooni ja teadmiste ringlus ning parem teadlikkus sektorist võivad aidata vähendada ettevõtlusega seostatavaid riske (24).

Selleks, et võrgustike loomistele hoogu juurde anda, toetab Euroopa Komisjon mitmeid võrgustikke, mis aitavad naistel ettevõtlusega alustada ja edukalt ettevõtteid juhtida:

  • Euroopa naiste ettevõtluse edendamise võrgustik (the European Network to Promote Women’s Entrepreneurship)
  • Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustik (the European Network for Female Entrepreneurship Ambassadors)
  • Naisettevõtjate juhendajate Euroopa võrgustik (the European Network of Mentors for Women Entrepreneurship)

 

Horisontaalne sooline segregatsioon

Terves ELis on naisettevõtjad tavaliselt tegevad nendes sektorites, kus ettevõtlus ei ole otseselt nähtav, näiteks sotsiaal- ja haridussektorid. Sektorid, mis on uuenduslikumad, kiiremini kasvavad ja enamasti eeldavad, et seda juhib FIE (omades seega rohkem ettevõtluspotensiaali) on tavaliselt meeste poolt domineeritud, näiteks jaemüük, teadus, tehnoloogia, inseneriteadus. Teaduse ja tehnoloogia valdkonnas äri omavate naiste osakaal Euroopa Liidus jääb 5-15% vahele.

2014. aasta numbrid näitavad, et naised moodustavad 31,8% kõikidest FIE-st Euroopa Liidus. Majandussektorid, kus FIE-st naised moodustavad enamuse, on seotud kodumajapidamisega (80%), teiste teenustega (69%), tervishoiuteenustega (64%) ja haridusega (55%). Avalikus sektoris moodustavad naised 40% FIE-st (andmed sisaldavad ka kaitsesektorit, mis on meeste poolt domineeritud sektor). Võrdluseks võib tuua sektorid, kus naiste osakaal on kas viiendik või alla selle: tööstussektoris on FIE-na tegutsevaid naisi 20% ja ITK valdkonnas 18,7%. Lisaks moodustavad naised vähem kui 4% FIE-st ehituses. Märkimisväärselt enam on neid FIE-st naisi, kellel ei ole ühtegi töötajat (üksikettevõtjad: 34%) kui neid, kellel on töötajaid (tööandjad: 26%). Sektorites, kus naisi ongi rohkem, on üksikettevõtjatest naiste osakaal isegi suurem võrreldes üldise üksikettevõtjate osakaaluga kõigist FIE-st. Need andmed sarnanevad teistest sõltuvate või n-ö näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjatena töötavate inimeste andmetega. Näilised FIE-d on ettevõtjad, kellel on ametlikult FIE staatus, kuid nende tööaeg, -ülesanded ja -tingimused on pigem omased töövõtjatele.

Sellist näilist FIE tegevust iseloomustab sõltuvus ainult ühest kliendist, regulaarne sissetulek ning puuduv vabadus palgata uusi töötajaid või võtta vastu olulisi ärilisi otsuseid. Sellised kokkulepped on tavaliselt kasulikud firmadele, kuid mitte töötajatele, kellel on piiratud tööhõive kaitse ning alus sotsiaalkindlustuseks. Selline töötamismudel on enam levinud ühiskonnas väiksema läbirääkimisvõimuga ja haavatavate töötajate seas. Sellest vaatenurgast lähtudes on näiline FIE tegevus probleemne just naiste jaoks, kuna 2008-2012. a vahel moodustasid uute üksikettevõtjate seas naised enamuse.

 

Era- ja tööelu lepitamine

Kohustused laste ja vanemate pereliikmete eest hoolitsemisel ning hooldusteenuste kulud on olulised faktorid, mida arvesse võtta otsuse tegemisel, kas osaleda tööturul ning mil määral, samuti millist karjäärimudelit järgida. 2010. aasta globaalse ettevõtluse seirest selgus, et 59 riigis, kus uuring läbi viidi, mainisid meesettevõtjad motivatsioonina äri alustamisel enam tõmbetegureid (’pull factors’) ning naisettevõtjad korrigeerivaid tegureid (’push factors’). Naiste jaoks on FIE-na alustamise motivatsiooniks soov leida hea ning tasuv tasakaal töö- ning eraelu vahel, samas kui mehed teevad tööhõive otsuseid tuluteenimise potentsiaalist lähtuvalt. Empiirilised tõendid näitavad, et põhjused, miks naised alustavad füüsilisest isikust ettevõtjana erinevad meeste põhjustest. Naiste otsus johtub enam vajadusest omada mõistlikku töö-pereelu tasakaalu ja seega kasutavad naised FIE töömudelit, et pidada kinni kohustustest pere ees ning samas alustada väike-ettevõtlusega, soovides olla tööturule (taas)integreeritud. FIE-ks olemist peavad lastega naised tihti tasuvamaks valikuks kui palgatööd, kuna see võimaldab neil hoida kokku lastehoiu teenuse pealt, luues võimaluse kodust paindlikuks töötamiseks. Samas töötavad OECD riikides 22% FIE-st naistest vähem kui 40 tundi nädalas, võrreldes vaid 10% meestega.

Võrreldes meestega, näevad naised FIE töömudelis paremat alternatiivi osalise tööajaga palgatööle või tööturult kõrvale jäämisele. Naised alustavad enamasti ettevõtlusega, töötades eelnevalt osalise tööajaga töökohal või mitte olles eelnevalt töötu. Naised kasutavad suurema tõenäosusega FIE mudelit alternatiivina osalise tööajaga palgatööle, selleks et tasakaalustada töö- ja eraelu, mitte aga lühemate töötundide vaid suurema autonoomsuse ja paindlikkuse tõttu. Töö-eraelu tasakaal on FIE töömudeli kontekstis eriti oluline töökvaliteedi aspekt. Seda on mainitud kui olulist motiveerivat faktorit.

 

Eelarvamused ja stereotüübid

Olemasolevad ettevõtluse eeskujud peegeldavad maskuliinset kuvandit, mida rõhutab meedia, haridus ning valitsuse poliitika. Uuringud on näidanud, et maskuliine ettevõtlusdiskursus tekitab naistes tunde, et nad ei kohaldu ettevõtluse valdkonda. See kallutatus mõjutab naiste hinnangut nende enda ettevõtluslike võimete kohta ning ka teiste oluliste sidusrühmade, kes toetavad ettevõtete alustamist ning kasvu, hinnanguid (sh. pangandus- ja riskikapitali sektor, teised ettevõtjad ning nende võrgustikud, potentsiaalsed kliendid jne). Stereotüübid ning vähene naisettevõtjate kui eeskujude nähtavus teiste naiste jaoks võivad selgitada, miks naised on endi hinnangul vähem huvitatud ettevõtlusega alustamisest ja tunnevad, et ei ole võimelised olema edukad ettevõtjad.

Üldiselt rääkides on ettevõtlusel pigem positiivsem konnotatsioon kui FIE-l ning viitab kvaliteetsemale tööturul osalemisele, iseloomustades läbimõeldud valikuid ning eneseteostuse soove. Sellele vastandudes nähakse FIE-ks olemist, eriti naiste puhul, vajadusest tulenevat otsust. Sellised eelarvamused võivad peegeldada stereotüüpseid soolisi ootuseid, mida seostatakse ettevõtlusega ning FIE-ks olemisega. Need omakorda toodavad maskuliinseid norme ja käitumismustreid.

Ettevõtlus on traditsiooniliselt olnud maskuliine valdkond: mehed omavad suurt osa ettevõtete aktsiatest ning ületavad suurel määral naiste osaluse tehnoloogia tööstuses, mis enamasti saab meedias, avalikus arutelus ja otsuste tegijate seas väga palju tähelepanu. Naisettevõtjaid leidub rohkem sektorites, mille kasv on väiksem ning oskused vähem olulised, näiteks jaekaubandus ja teenused, mida sildistatakse kui ’hiired’, ’läbikukkumine’, ’aeglane rühkija’, võrreldes kiirekasvuliste ’gasell’ äridega, mida tavaliselt seostatakse meeste ettevõtlusega. Lisaks puudutavad ettevõtluse näidisjuhtumid põhiliselt mehi (nt. Bill Gates, Donald Trump, Sam Walton) ja enamik ettevõtluse eeskujusid on samuti mehed.

3. OLEMASOLEVAD POLIITILISED EESMÄRGID SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SAAVUTAMISEKS EUROOPA LIIDU JA RAHVUSVAHELISEL TASANDIL

Viimase paari aastakümne jooksul on naiste ettevõtluse rolli ja panust tunnustatud majandusliku võimestamise, majanduskasvu ning ühiskondliku ja kestliku arengu saavutamisel nii riiklike kui ka rahvusvaheliste institutsioonide poolt.

 

Euroopa Liit

Naisettevõtlus on üks võtmeküsimustest Euroopa institutsioonide jaoks. Lootuses kindlustada väike- ja keskmise suurustega ettevõtete kasu Lissaboni strateegia meetmetest, on Euroopa Komisjon alates 2005. aastast eesmärgiks seadnud koostöö liikmesriikide valitsustega valdkondades nagu näiteks ligipääs krediidile ja ettevõtlusvõrgustikele, kus naisettevõtjate vajadused pole piisavalt tagatud.

Euroopa poliitika naisettevõtluse suunal keskendus eelkõige ettevõtlusvaimu arendamisele, julgustamisele ja naiste äritegevuse alustamise rahalisele toetamisele.

 

Euroopa Komisjon

2008. aastal arendati ELi tasandil välja kolm naisettevõtlusega seotud tegevussuunda: parem ligipääs rahandusallikatele, ettevõtlusvõrgustike arendamine, sihipärased tugimeetmed, mis olid ette nähtud väikeettevõtlusalgatuses ’Small Business Act’. Komisjon võttis vastu regulatsiooni, mis laiendas riigiabi andmise uutele naiste loodud ettevõtetele, ning toetas uute naisettevõtjate ettevõtlusvõrgustike loomist.

ELi meeste ja naiste võrdõiguslikkuse strateegia aastate 2010-2015 jaoks (vastu võetud 2010), hõlmas endas võrdse majandusliku iseseisvuse prioriteeti, viitega naisettevõtlusele.

2012. aastal koostas Euroopa Komisjon Ettevõtluse 2020 tegevuskava, milles rõhutati, et ettevõtluse areng muudab majanduse konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks, mis omakorda on vajalik mitmete Euroopa valdkondlike poliitika eesmärkide saavutamiseks. Rõhk on samuti sotsiaalsel ettevõtlusel, mille potentsiaali tihti alahinnatakse, kuid mis tekitab jätkusuutlikke töökohti ning mis demonstreerib tugevamat vastupanu kriisidele, võrreldes tavapärase majandusega.

Sellest lähtuvalt keskendub tegevuskava kolmele sambale:

Ettevõtlusõpe ning -treening eesmärgiga toetada majanduskasvu ja ettevõtete loomist;

ettevõtlustingimuste soodustamine, mille jaoks eemaldatakse strukturaalsed barjäärid ning toetatakse ettevõtjaid kõige olulisemates äritsükli faasides;

Euroopa ettevõtluskultuuri dünaamilisemaks muutmine, uue generatsiooni ettevõtluse toetamine.

Kuigi spetsiifiliselt ei keskenduta naisettevõtjatele, kutsub tegevuskava liikmesriike üles:

looma ja ellu viima riiklikke naisettevõtlust puudutavaid strateegiaid, mis suurendaksid naiste juhitavate firmade osakaalu;

koguma soopõhist statistikat ja avaldama iga-aastaseid ajakohastatud andmeid naisettevõtluse olukorra kohta;

jätkama ja laiendama olemasolevaid ettevõtlusvõrgustikke, kuhu kuuluvad naisettevõtjatest mentorid;

ellu viima poliitikat, mis aitaks naistel saavutada vajalik töö- ja pereelu tasakaal, luues sobivaid ja taskukohaseid lastehoiu- ja hooldekodu teenuseid ning kasutades täiel määral tugimeetmeid, mida pakuvad EAFRD, ERDF ja ESF.

 

Euroopa Parlament

2010. aastal võttis Euroopa Parlament vastu direktiivi, mis muutis eelneva regulatsiooni tingimusi. Uus direktiiv kindlustas paremad kindlustustingimused FIE-st naistele. Selle direktiiviga laiendati võrdse kohtlemise põhimõtet ka FIE-de puhul. Uus direktiiv parandas olulisel määral FIE-st naiste ja abistavate abikaasade või partnerite kaitset, seda ka raseduse korral: FIE-st naised saavad emapalka ning vähemalt 14 nädalat puhkust. ELi tasandil on see esimene kord, kui FIE-st naistele tagatakse emapalk. Arvatakse, et naiste sotsiaalkaitse tingimuste parandamine julgustab rohkematel naistel ettevõtlusega alustamist, kuigi vastuargumendina on välja toodud, et sellist regulatsiooni võidakse näha ka mikrofirmade ülereguleerimisena.

2011. aasta septembris võttis Euroopa Parlament vastu naiste ettevõtlust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes puudutava resolutsiooni, milles naisettevõtja on defineeritud kui ’naine, kes on loonud ettevõtte, milles talle kuulub enamusosalus, ning kes võtab aktiivselt osa otsuste tegemises ja igapäevases firma majandamises’. Resolutsioon märgib ka ära, et kuigi ’naiste poole ettevõtlus ning naiste rajatud väike ja keskmise suurusega ettevõtted on võtmeallikaks naiste tööhõive parandamisel’ ning ’naisettevõtjate kasvav arv omab positiivset efekti ja panust majandusele üldiselt’, seisavad naised siiski silmitsi mitmete barjääride ja takistustega (nt. ligipääs informatsioonitoele, finants- ning tehnoloogilistele vahenditele jne) ning naiste ettevõtluse potentsiaal pole ELis kaugeltki materialiseerunud.

Seega, võttes arvesse, et naisettevõtluse stimuleerimine on pikaajaline protsess, mille jooksul struktuurid ja ühiskondlikud hoiakud peavad muutuma, pakub resolutsioon siiski välja mitmeid soovitusi Komisjonile, liikmesriikidele ning kohalikele ja regionaalsetele valitsustele. Soovitused hõlmavad finantsilist ja hariduslikku tuge, traditsioonilist ärivõrgustike võimalusi ja ITK tuge.

Lisaks, 2011. aastal võttis Euroopa Parlament vastu teise naisi ja ärijuhtimist puudutava resolutsiooni. Sellega palutakse Euroopa Komisjonil läbi viia detailne seire naiste osaluse kohta haldus- ja äritegevuses.

 

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu võttis samuti 2011. aastal vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti aastateks 2011-2020. Selles tunnustati soolise võrdõiguslikkuse fundamentaalset väärtust, kuna sooline võrdõiguslikkus stimuleerib majanduskasvu, jõukust ning konkurentsivõimet. Meetmete hulgas, millega sooviti võidelda tööturul valitseva segregatsiooni vastu, on ka meetmeid, millega soovitakse edendada naisettevõtlust ja naiste osalust poliitilises ja majanduslikus elus.

 

Rahvusvaheline tasand

ÜRO

Pekingi tegevusprogrammi valdkond F (naised ja majandus) hõlmab naiste tööhõivet kõiki mudeileid (sh. füüsilisest isikust ettevõtjad ning ettevõtjad) ja lähtub naiste majanduslikust iseseisvusest.

Majanduslik iseseisvus on eeltingimuseks, nii meeste kui ka naiste võimele omada kontrolli ning iseseisvalt otsuseid langetada. Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava paragrahv 26, mis võeti vastu neljandal naiste-teemalisel maailma konverentsil (1995) mainib kindlaid kohustusi:

„edendada naiste majanduslikku iseseisvust, sh. tööhõivet, ja likvideerida naiste vaesuse koorem. Selle jaoks tegeletakse majandusstruktuuride muutmisega, mis kindlustaksid naistele, k.a. maapiirkondades elavatele naistele, võrdse ligipääsu vajalikele ressurssidele, võimalustele ning avalikele teenustele.“

OECD

OECD Nõukogu on avaldanud soovituse teemal sooline võrdõiguslikkus hariduses, tööhõives ja ettevõtluses (vastu võetud ministrite tasemel nõukogu poolt 29.mail 2013), milles soovitab OECD liikmesriikidel

„vähendada soolist lõhet ettevõtluses valitsuse tasandil vastu võetud strateegia läbi, mis koosneks seadusandlusest, poliitikast, järelvalvest ja avaliku teadlikkuse tõstmise kampaaniatest:

  1. Kujundama sobivaid vastuseid tööturu läbikukkumistele, sh.
  • meetmed, mis vähendaks barjääre naisettevõtluses, firmade administratiivset koormust ning üleliigseid reguleerivaid piirangud
  • meetmed, mis toetaks firmade kasvu, rahvusvahelisemaks muutumist ja innovatsiooni
  • võimalused arendamaks teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, treeningprogramme, tugivõrgustikke, professionaalset abi juriidilistes ja rahandusküsimustes
  1. Tagades meeste ja naiste võrdse ligipääsu rahastusvõimalustele tegevuste kaudu, mis mõjutavad nii rahastuse pakkumist kui ka nõudlust:
  • lihtsustades nii meeste kui ka naiste juhitavate jätkusuutlike ettevõtete ligipääsu rahastusvõimalustele
  • proovides parandada finantsinstitutsioonide teadlikkust ja suhtumisi naisettevõtlusesse
  • tõstes teadlikkust rahastusvõimaluste kohta naisettevõtjate seas
  • julgustades naisi ühinema äriinglite võrgustike ja/või riskikapitali firmadega

 

4. POLIITIKA TSÜKKEL

Kuidas ja millal? Ettevõtlus ja soolise dimensiooni integreerimine poliitikatsüklitesse.

Soolist mõõdet võib integreerida kõikidesse poliitikatsükli faasidesse. Detailsemaks kirjelduseks, kuidas soolist mõõdet süvalaiendada, kliki siia.

Alljärgnevalt on välja toodud kasulikud ressursid ja praktilised näited, kuidas soolist dimensiooni ettevõtlusvaldkonnas süvalaiendada. Need näited ja ressursid on jagatud poliitikatsükli faasidesse, kus need kõige olulisemad võivad olla.

Defineerimine: Selles faasis on soovituslik koguda informatsiooni naiste ja meeste olukorra kohta teatud valdkonnas. See tähendab soopõhiste andmete ja statistika analüüsi, olemasolevate uuringute, programmide või projektide aruannete läbivaatamist ja/või eelnevate perioodide hindamist.

 

Näited: Kas teadsid, et EIGE-l on soopõhine statistika andmebaas? Kontrolli, kas sealt võib leida asjakohast statistikat.

Euroopa Liidu tasandil on välja antud asjakohaseid andmestikke ning indekseid, mis on otseselt seotud soomõõtmega ettevõtluses. Kontrolli ka andmestikke, mis eksisteerivad ka liikmesriikide tasanditel.

Eurostat – Euroopa Liidu tööjõuküsitlus (EU-LFS)

See andmestik on põhiline allikas tööjõuturu olukorra hindamiseks Euroopa Liidus. EU-LFS on põhiline allikas tööhõive ja töötuse statistika leidmiseks. Lisatud on tabelid populatsiooni, tööhõive, töötundide, töökoha püsivuse, professionaalse staatuse jne kohta.

EU-LFS sisaldab endas ka soo-, vanuse-, majandusliku aktiivsuse, haridustaseme, tööhõive tüübi (nt. osaline, ajutine tööaeg) põhist statistikat, mille põhjal on võimalik anda hinnanguid naiste tööhõive kohta. Eelkõige on selles andmestikus ka andmeid füüsilisest isikust ettevõtja tööhõive kohta.

EIGE – gender statistics

EIGE abistab ELi institutsioone ja liikmesriike naiste ja meeste võrdsust puudutavate objektiivsete, usaldusväärsete ja võrreldavate andmete ja informatsiooni kogumise, analüüsi ning levitamisega. Soolise statistika andmebaas sisaldab andmeid Pekingi tegevusprogrammi jaoks kriitiliste valdkondade indikaatorite kohta. Ettevõtluse ning FIE tööhõive indikaatorid on lisatud valdkonda F – Naised ja majandus.

OECD

Käimasoleva OECD soolise initsiatiivi eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust hariduses, tööhõives ning ettevõtluses. Et kindlustada soopõhiste andmete kogumine ja seire, uuendab OECD igal aastal 8. märtsil (naistepäeval) oma soolpõhise andmestiku portaali. Portaal sisaldab suurel hulgal olulisi indikaatoreid soolise võrdõiguslikkuse olukorrast hariduses, tööhõives ning ettevõtluses. Iga-aastased uuendused näitavad, mil määral soolise võrdõiguslikkuse olukord on paranenud ning millistes valdkondades on kõige enam puudujääke. Esile on toodud ka mõned spetsiifilised soopõhised probleemid.

Globaalne ettevõtluse seire (GEM)

Globaalne ettevõtluse seire on ettevõtlust hõlmav uuring, mis pakub informatsiooni, raporteid ja lugusid, mille eesmärgiks on edendada arusaamist ettevõtluse fenomenist. GEM sisaldab endas ettevõtluse indikaatoreid, diagramme, graafikuid, kaarte ning andmestikke.

UNSD, ÜRO Naiste projekt

EDGE – näited ja andmed naiste võrdõiguslikkuse kohta – on projekt, mille eesmärgiks on kiirendada võrreldavate sooliste indikaatorite loomist tervise, hariduse, tööhõive, ettevõtluse ning omandi valdkondades. Projekti tegevuste hulka kuuluvad rahvusvahelise andmebaasi arendamine, mille indikaatorid kataksid esmase tervishoiu, hariduse ja tööhõive valdkonnad. Projekti eesmärgiks on ka standardite ja suuniste arendamine, et mõõta omandi ja ettevõtluse indikaatoreid. Lisaks tahetakse koguda andmeid ettevõtluse ja omandi kohta mitmetes riikides.

Näiteid uuringustest, uurimistöödest ja raportitest

GEDI – Globaalne ettevõtluse ja arengu instituut

2015. aasta naisettevõtlusindeks – Selle uuringu raames koostas GEDI naiste ettevõtluse indeksi (gender GEDI), millega hinnati naisettevõtluse arendamise potentsiaali. Edasiminekuid on kergem planeerida, kui soopõhine analüüs on kindlaks teinud naisettevõtluse võimalused ja takistused.

Panteia Research to Progress (2014)

Statistiliste andmete uuring naisettevõtlusest Euroopas. Selle uuringu tellis Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat eesmärgiga koguda olemasolevaid andmeid naiste ettevõtluse kohta Euroopas. Uuringu eesmärk oli koguda, analüüsida ja süstemaatiliselt esitleda kõige hilisemaid andmeid naisettevõtluse kohta Europe-37-s (s.h. EL-28 liikmesriigid, Albaania, Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Iisrael, Türgi, Liechtenstein, Montenegro, Norra ja Serbia).

Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat

Eurobaromeeter, ettevõtlus Euroopa Liidus ja mujal, 2012: uuritakse ettevõtluse arengut ELi liikmesriikides viimase aastakümnendi jooksul. Küsitluste seeriatega on samuti püütud võrrelda ELi hetkeolukorda teiste riikidega. 2012. aasta küsitluses on mitmeid soopõhiseid analüüse.

Globaalne ettevõtluse seire (GEM)

2010. aasta raport. Sellest raportist selgus, et naisi innustab rohkem vajadus sobiva töö- ja eraelu tasakaalu järgi. Seega kasutavad naisi innustab rohkem võimalus täita perekondlikke kohustusi ja alustada väikeettevõtteid, selleks et olla tööturule (taas)integreeritud. Lisaks leiti selle uuringu käigus, et kuna potentsiaalselt eksisteerib naiste jaoks n-ö klaaslagi (st. takistused, mis ei võimalda naistel juhpositsioone saavutada), alustavad naised tihti frustratsioonist ettevõtlusega.

 

Näiteid soopõhisest analüüsist

Üheks esimesteks sammudeks poliitika/projekti/programmi eesmärkide defineerimisel on lähtuvalt poliitika valdkonnast informatsiooni kogumine, naiste ja meeste olukordade analüüs. Kogutud informatsioon ja andmed võimaldavad aru saada, milline on reaalne olukord ning aitavad kujundada vastavalt projekti/programmi/poliitikat. Meetodid, mida selles faasis kasutada on soopõhine analüüs ning mõjuhinnang.

USAID (2011)

Näpunäited, kuidas koostada soopõhist analüüsi tegevuse või projekti faasis. Selle dokumendi eesmärk on pakkuda praktilisi nõuandeid soopõhise analüüsi koostamiseks projekti või tegevuse kujundamisfaasis. Eraldi on välja toodud peatükk küsimustega, mida esitada ettevõtlusega seotud programmi loomisel.

Näited soopõhisest mõjuanalüüsist

ÜRO Naised

Valitud ettevõtluse tugimeetmete soopõhine mõjuanalüüs Serbias, 2012.a. See raport hindas, mil määral on naisettevõtjatel olnud võimalus kasutada valitsuse loodud tugiprogramme ettevõtluse arendamiseks Serbias (2009-2010). Raporti tellis majandus- ja regionaalse arengu ministeerium, koostöös ÜRO Naistega. Raport oli osa Serbia pingutustest hinnata valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise meetmete soopõhist mõju. Raport sisaldab ka metodoloogiat, mille põhjal soolist mõju hinnati.

Näited sidususrühmadest, kellega konsulteerida

Konsultatsioonid sidususrühmadega (nt. soo eksperdid, kodanikuühiskonna organisatsioonid) on olulised, et jagada ja valideerida tulemusi ning parandada poliitika või programmitaotlusi. Konsultatsioonid edendavad ka kõigi kaasatud osapoolte õppeprotsessi ning parandavad ELi tasandil tehtava töö kvaliteeti. Sidususrühmadega konsulteerimine saab alguse selles faasis, kuid võib osutuda oluliseks meetodiks ka teistes poliitikatsükli faasides.

Euroopa Võrgustik Naisettevõtluse Edendamiseks (WES)

Poliitika võrgustik, kuhu kuuluvad liikmed 31 Euroopa riigist (sh. EL, Island, Norra ja Türgi). Riikide delegaadid, valitsuste esindajad ja institutsioonid vastutavad naisettevõtluse edendamise ja toetamise eest kohalikul tasandil. WES on Euroopa Liidu koostööpartner, pakkudes nõuandeid, tuge, informatsiooni ja kontakte juba eksisteerivate naisettevõtluse arendamiseks mõeldud tugimeetmete kohta. Lisaks aidatakse leida häid praktikaid.

Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustik

Euroopa Komisjon lõi 2009. aastal Euroopa naistettevõtluse saadikute võrgustiku, mille eesmärgiks oli edukate eeskujude näol inspiratsiooni pakkumine. Võrgustikku kuuluvad 270 ettevõtjat 22 Euroopa riigist.

Euroopa juhendajate võrgustik naisettevõtjate toetuseks

Euroopa Komisjon lõi 2011. aastal juhendajate võrgustiku naisettevõtjate toetuseks. Juhendajad nõustavad vabatahtlikkuse alusel naisi, kes soovivad alustada ettevõtlusega. Juhendajate võrgustik jõustab ja täiendab tegevusi, mis edendavad, toetavad ja julgustavad naiste ettevõtlust.

Euroopa Ettevõtlushariduse võrgustik

Võrgustikus jagatakse informatsiooni ja kogemusi, mis parandavad ja loovad mitmete valdkondade vahelisi sünergiaid. Lisaks on võrgustik seotud teavitustegevusega ning poliitika soovituste koostamisega näiteks riiklike strateegiate, partnerluste ja äritegevuse, õpetajate toetamise ning regionaalse võimu jaoks.

See võrgustik on keskne võrgustik ettevõtlushariduse jaoks Euroopas, tuues kokku mitmed organisatsioonid ning indiviidid nii avalikust kui ka erasektorist. Võrgustik on nii regionaalsel, riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil saavutanud palju ettevõtlushariduse arendamiseks. EE-HUB on loodud selliselt, et sidususrühmadel on võimalus koos töötada ja tõsta ettevõtlustegevuse kvaliteeti ja taset Euroopa koolides.

Eurochambres Naiste võrgustik

Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liit algatas Eurochambres Naiste võrgustiku eesmärgiga toetada naiste ettevõtlust Euroopas. Võrgustiku eesmärgid on järgmised:

  • Edendada informatsiooni jagamist ja edendada teatud vaatepunkte võrgustiku siseselt
  • Pakkuda strukturaalset tuge, et kiirendada naisettevõtluse arengut, k.a. parimate praktikate levitamist
  • Edendada avaliku ja erasektori partnerlust kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil
  • Julgustada võrdsete võimalustele tunnustamist
  • Pakkuda tuge institutsionaalse lobby jaoks kõikidel tasanditel
  • Aktiivselt osaleda ettevõtete sotsiaalse vastutuse arendamises
  • Toetada paremaid töötingimusi, et edendada töö- ja eraelu vahelist tasakaalu

Maailma Pank, Naiste finantskeskus

Maailma Panga üheks eesmärgiks on võimendada naiste finantsilist kaasatust. Selle raames alustati 2013. aastal naiste finantskeskusega, mis on online platvorm ja on osa väike ja keskmise suurusega ettevõtete finantsfoorumist. Keskuse eesmärgiks on parandada ligipääsu rahastusele, tegeledes puuduvate andmetega, levitades uuringute tulemusi, edendades parimaid praktikaid ja pakkudes informatsiooni kriitiliste küsimuste kohta, mis puudutavad naisettevõtlust nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil.

 

Planeerimine: Selles faasis on sobilik analüüsida, kas eelarve koostamisel on arvestatud soolise võrdõiguslikkusega. Sellist eelarve koostamise analüüsi kasutatakse selleks, et kindlaks teha, kuidas eelarvesse kirjutatud vahendid aitavad kaasa soolise võrdõiguslikkuse tagamisele. Soopõhine eelarve analüüs toob nähtavale, kui palju maksumaksjaraha kulutatakse meeste ja naiste peale. Selle läbi kindlustatakse, et avalik raha on õiglaselt jagatud meeste ja naiste jaoks oluliste valdkondade vahel. Lisaks panustab selline eelarve koostamine vastutuse ja läbipaistvuse põhimõtetesse.

Näited soolise võrdõiguslikkuse arvestamisest eelarve koostamisel ettevõtluses

UNDP, soolisel võrdõiguslikkusel põhinev eelarve (gender responsiveness budget – GRB)

Manuaal juhendajatele, 2005. Juhend toob välja õppetunnid ja meetmed, mida kasutada soolisel võrdõiguslikkusel põhineva eelarve koostamisel. Kuigi juhend ei ole otseselt suunatud ettevõtlusele, võib selle meetmeid kasutada ka ettevõtlusvaldkonnas.

Näited indikaatoritest, mida naisettevõtluse hindamisel kasutada

Planeerides ei tohi unustada järelvalbeks ja hindamiseks vajalike indikaatorite loomist, mille eesmärgiks on hinnata ja võrrelda poliitika või programmi mõju meestele ja naistele selle poliitika/programmi elluviimise aja jooksul. Unustada ei tohi ka kindlaks määrata, mis aegadel poliitika/programmi mõju hinnata.

Aktiivse tööjõu hulka kuuluvate ettevõtjate sooline osakaal (Pekingi tegevusprogrammi valdkond F – Naised ja Majandus)

Ettevõtjaid defineeritakse kui inimesi, kes töötavad oma firmades, farmides või kutseoskuse põhiselt eesmärgiga teenida kasumit. Lisaks kulutavad nad aega firma operatiivseks arenguks. Ettevõtjateks loetakse ka neid, kes on ettevõtte alustamise protsessis. Nende ettevõtjate jaoks on enda ärijuhtimine ja ülesseadmine nende põhiline tegevus. See definitsioon kattub FIE definitsiooniga Eurostati tööturu küsitluse (LSF) andmebaasis. FIE-l on kas üks või enam töötajat ja/või perekonnaliikmeid, kes töötavad ettevõttes. FIE-l ei pruugi olla ka ühtegi töötajat. Viimasel juhul on nad üksikttevõtjad, kes majandavad ise oma ettevõtet või tegelevad iseseisvalt teatud kutsetegevuse või kaubandusega. Ettevõtlusmäär on hea indikaator võrdlemaks meeste ja naiste ettevõtlustasemeid erinevates riikides.

Ettevõtlustase väljendab ettevõtjate osakaalu aktiivse tööjõu hulgas. See indikaator on lisatud ka valdkonna F – naised ja majandus – järelvalve meetmeks. Täpsemalt on indikaatoriks FIE-st naiste osakaal kõigi töötavate naiste hulgas (vanusegrupid: 15-64, 20-64, 14-24, 25-54, 55-64).

2013.aastal oli 15-64 aastaste töötavate naiste hulgas 9,8% füüsilisest isikust naisettevõtjaid, võrreldes 18,2% meestega. See indikaator on arvutatud Eurostat EU-LFS küsitluse põhjal ning on saadaval EIGE soostatistika leheküljel. Arvutuste andmed on saadaval Eurostati tööjõuturu andmebaasis (kood: lfsa_egaps).

Füüsilisest isikust ettevõtjate, kellel on/ei ole töövõtjaid, osakaal soo alusel – Pekingi tegevusprogrammi valdkond F – Naised ja Majandus

See indikaator hõlmab tööandjatest FIE osakaalu ja üksikettevõtjatest FIE-de osakaalu kogu tööjõu hulgas. FIE definitsioon kattub vahetult ülalmainitud definitsiooniga.
FIE-na töötamine hõlmab endas mitmeid tööstaatuseid ja tegevusi erinevate majandusastmete, tingimuste ja iseseisvusega. Seega on oluline eristada FIE-sid, kes on ka tööandjad nendest, kes on üksikettevõtjad. Tööandjast FIE-de osakaal võib olla parem ettevõtlusnäitaja kui üldine FIE-de osakaal kogu tööjõust, kuigi ei ole selge, kas see siiski on asjakohane indikaator. Lisaks võib üksikettevõtjatest FIE-de hulgas olla ka mitmeid näiliselt FIE-na töötavaid inimesi. Selline indikaator on lisatud valdkonda F – naised ja majandus. 2013. aastal oli üksikettevõtjatest naisi 7,5% kõikidest tööturul olevatest naistest, võrdluseks üksikettevõtjatest mehi oli 12,6%. See indikaator on arvutatud Eurostat EU-LFS küsitluse põhjal ning on saadaval EIGE soostatistika leheküljel. Arvutuste andmed on saadaval Eurostati tööjõuturu andmebaasis (kood: lfsa_egaps).

Valmistades rahastuskonkurssi või tingimusi riigihangeteks, ei tohi unustada sooga seotud tingimuste ametlikku sõnastamist. Niimoodi kindlustatakse, et projektid ja teenused, mida Euroopa Komisjon rahastab ei ole soopimedad ega kallutatud ühe soo kasuks.

Rohkem infot, kuidas poliitikatsüklites soolist dimensiooni süvalaiendada, võib leida siit.

Tegutsemine: Poliitika või programmi elluviimisfaasis tuleb kindlaks teha, et kõik, kes on kaasatud, on piisavalt teadlikud asjakohastest soopõhistest eesmärkidest ja plaanidest. Vastasel juhul tuleb neid lühidalt tutvustada ja suurendada personali suutlikkust. Kaasata tuleb uuringukoostajaid, ettepanekute hindajaid, järelvalve läbiviijaid, hinnangueksperte, teaduseksperte ning programmi komitee liikmeid jne.

Näited suutlikkuse suurendamise initsiatiividest sugude ja ettevõtluse seisukohast

Naisettevõtjate assotsiatsiooni (WEA) suutlikkuse suurendamise juhend

See on õppepakett, mille eesmärk on aidata naisettevõtjate assotsiatsioonidel paraneda. Rõhk on assotsiatsioonide suutlikkuse suurendamisel ning nende enda võimete tugevdamisel, selleks et paremini teenindada ning toetada oma liikmeid.

Ungari – DOBBANTO: Naisettevõtjate kompetentsi arendamine

See on akrediteeritud intensiivõppe programm, mis sisaldab idufirmadel põhilisi elemente ja nõuandeid, kuidas äri juhtida ja majandada. Samuti keskendutakse eneseteadvuse ja kommunikatsiooni oskustele.

Maailma Pank – Naisettevõtlusele suunatud ressursside keskus

See online portaal on vastus kasvavale nõudlusele parimate praktikate ja meetmete järgi, mille kaudu oleks võimalik sooline mõõde kaasata erasektori arengutesse ja ettevõtluse edendamise programmidesse. Lisaks käsitleb portaal vajadusi ja takistusi, millega naisettevõtjad silmitsi seisavad (World Bank, 2013b). Portaal pakub meetmeid ja juhendeid, näiteid ja parimaid praktikaid, projektide hinnangute tulemusi, uuringute tulemusi ning statistikat naisettevõtluse teemal. Välja on toodud neli moodulit, mille kaudu on võimalik abistada naisi probleemidega, mis piiravad nende ettevõtlusevõimalusi.

Projekti või programmi elluviimise faasi võivad kuuluda ka publikatsioonide, pressiteadete ja muude meediakajastuste väljastamine. Nende puhul ei tohiks samuti unustada sooliste probleemide nähtavaks tegemist, tehes kindlaks, et audiovisuaalne sõnum ei taastoodaks soostereotüüpe, vaid aitaks kaasa nende stereotüüpide ümber lükkamisele.

Näited ettevõtluses kasutatavast soolisest kõnest

Sõnad loevad: tunnustades soolise kõne mõju ettevõtluses (6.oktoober) – Williams, E., Sheffield R., Tossan, V. And Etzol, P. (2014).

See uurimustöö esitleb küsitluse tulemusi, mille raames uuriti ideaalse ettevõtja tunnuseid ning leiti, et need tunnused on endiselt sooliselt kallutatud.

 

Kontrollimine

Poliitika tsükleid peaks kontrollima nii järelvalve kui ka hindamise faasis.

Käimasoleva töö seire võimaldab järelmeetmete rakendamist ja ettearvamatute keerukuste parandamist. Seire peaks arvesse võtma eelnevalt määratletud indikaatoreid.

Poliitikatsükli või programmi lõppedes oleks vajalik läbi viia sootundlik analüüs. Hinnangu tulemused võiksid olla avalikud ning tulemusi võiks levitada. Sel viisil oleks võimalik õppida programmi tulemustest.

Näide ettevõtluse seirest ja hinnangust soo aspektist

DG ENTR hinnangu poliitika: naisinnovaatorite ja -ettevõtjate edendamine

2008. aastal viis ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat läbi enda naisinnovaatorite ja -ettevõtjatele suunatud poliitika hindamise. Selles raportis tuuakse välja uuringu tulemused. Uuringu eesmärk oli hinnata edendamise efektiivsust, tõhusust, praktilisust ja piiranguid kõikides liikmesriikides. Uuringu tulemuste põhjal sooviti luua poliitika soovitused, et toetada naisettevõtluse ja innovatsiooni panust Lissaboni leppesse.

Rohkem infot, kuidas poliitikatsüklites soolist dimensiooni süvalaiendada, võib leida siit.

Praktilised näited, kuidas ettevõtluses soolist dimensiooni süvalaiendada (gender mainstreaming)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

ILO-WED naiste ettevõtluse arengu programm kuulub väike ja keskmise suurusega ettevõtete hulka. ILO-WED eesmärgiks on naiste jaoks majandustingimuste parandamine, viies ellu positiivseid meetmeid, mis toetaksid naiste ettevõtlusega alustamist, nende ettevõtete kasvu ning formaliseerimist. ILO-WED tegeleb ka soolise võrdõiguslikkuse küsimuste süvalaiendamisega ILO ettevõtlusarengu tegevustesse.

5. AJAJOON

2008: ’Mõtle esmalt väikestele’ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus ’Small Business Act’

Euroopa Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja sotsiaalkomisjonile ning Regioonide Komiteele: Think Small First – A ’Small Business Act’ for Europe, SEC (2008) 2101; SEC (2008) 2102; 25/06/2008, COM (2008) 394 final.

2009: Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustik

2009: Algatati rahvusvaheline vahetusprogramm „Erasmus noortele ettevõtjatele“

2009: Naisettevõtjate juhendajate Euroopa võrgustik

2009: Euroopa naiste ettevõtlikkuse edendamise võrgustik

2010: algatus „Noorte liikuvuse“

2010: Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine kõigi füüsilisest isikust ettevõtjate puhul. Saadaval siin.

2010: Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015

2011: Naiste ettevõtlus väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Saadaval siin.

2011: Euroopa Parlamendi resolutsioon. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015 algatamine, eesmärgiga edendada ka naiste ettevõtlust. Saadaval siin.

2011: COM (2011) 682 final (vastu võetud 25/10/2011). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EU (7. juuli 2010). See direktiiv tühistas nõukogu direktiivi 86/613/EEC ja keskendus võrdse kohtlemise printsiibi elluviimisele füüsilisest isikust ettevõtjate puhul.

2013: Sotsiaalsete ettevõtete algatus

2013: Ettevõtluse tegevusplaan aastaks 2020: ettevõtlus vaimu taasärgitamine Euroopas.

Algatuse „Noorte liikuvus“ algus, mille raames sai ettevõtlusest üks põhilisi oskuseid, mida lapsed koolis peaksid omandama.

 

6. HETKE POLIITIKA PRIORITEEDID EUROOPA LIIDU TASEMEL

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on Euroopa majanduse selgroog. Need ettevõtted moodustavad 99% kõikidest ELi ettevõttetest. Viimase viia aasta jooksul on väikesed ja keskmised ettevõtted loonud üle 85% uutest töökohtadest ning tagavad kahe kolmandiku inimeste töökohad erasektoris. Euroopa Komisjoni jaoks on väike ja keskmise suurusega ettevõtted võtmetähtsusega, kuna tagavad majanduskasvu, uuenduslikkuse, uute töökohtade loomise ja sotsiaalse integratsiooni Euroopa Liidus. Järgnevalt on välja toodud mõned väljakutsed, millega tuleb tegeleda:

  • Haridus peab tagama sobiva ettevalmistuse ettevõtluskarjääriks
  • Keeruline ligipääs rahastusele ning turgudele
  • Ettevõtete ülemineku lihtsustamine
  • Hirm karistavate sanktsioonide ees läbikukkumise järgselt
  • Koormavad administratiivsed protsessid

Euroopa Liidu üldised ettevõtluse ja väikeste ning keskmise suurustega ettevõtetega seotud poliitikapõhimõtted saab kokku võtta järgmiselt:

  • Ettevõtete-sõbraliku keskkonna loomine: Komisjoni tegevuse keskmeks on Small Business Act for Europe (SBA), mis on ulatuslik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud poliitikadokument. SBA propageerib ’Mõtle esmalt väikestele’ põhimõtet, ettevõtlusvaimu arengut Euroopa kodanike hulgas ja ettevõtete-sõbraliku keskkonna loomist.
  • Ettevõtluse edendamine: Komisjon edendab ettevõtlust Ettevõtluse tegevuskava kaudu, toetab ettevõtlusõpet ja pakub tugimeetmeid kõigile, kes soovivad ettevõtlusega alustada
  • Paremad tingimused turgudele ligipääsuks ning rahvusvahelisemaks muutumiseks: Komisjoni prioriteediks on kindlaks teha, et ettevõtetel on võimalus kasu saada ettevõtete-sõbralikust keskkonnast ning piiriülestest tegevustest, nii ELi ühtsel turul kui ka väljaspool Euroopa Liitu
  • Rahastamisallikatele juurdepääsu lihtsustamine: rahastamisallikatele juurdepääs on väike-ettevõtete jaoks kõige kriitilisem küsimus. Komisjon töötab selle nimel, et parandada rahastuse keskkonda väike ning keskmise suurusega ettevõtetele ning tagab informatsiooni erinevate rahastusvõimaluste kohta
  • Väike ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime ning innovaatilisuse toetamine: Konkurentsivõimelisus ning innovatsioon on ELi tööstus- ja ettevõtluspoliitika seisukohalt võtmetähtsusega küsimused, eriti just väike ja keskmise suurusega ettevõtetega seoses.
  • Tugivõrgustike ja informatsiooni tagamine väike ja keskmise suurusega ettevõtetele

 

7. SOOVID ROHKEM TEADA?

Ettevõtlusega seotud poliitikadokumendid

 

Soolise võrdõiguslikkusega seotud poliitikadokumendid

 

Valitud viited soouuringutele ettevõtluses

 

Muud allikad

 

Organisatsioonid ja institutsioonid

 

 

Tõlgitud lehelt http://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/policy-areas/entrepreneurship