Eesti on Euroopa soolise võrdõiguslikkuse indeksis 15. kohal: edusammudest hoolimata püsivad suured lõhed otsustusõiguses
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avaldas 2026. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi, mille tänavune erifookus on vanemapuhkuste süsteemidel ja nende mõjul soolisele võrdõiguslikkusele. Eesti kogus indeksis 60,2 punkti 100-st, paiknedes Euroopa Liidu 27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal. Kuigi Eesti tulemus on paranenud, jääb see endiselt Euroopa Liidu keskmisele alla.
Euroopa Liidus edeneb sooline võrdõiguslikkus aeglaselt
Euroopa Liidu keskmine soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemus oli 2026. aastal 64,5 punkti. Võrreldes 2020. aastaga on tulemus paranenud 5,6 punkti, kuid viimase aastaga vaid 0,9 punkti. See näitab, et edasiminek jätkub, kuid tempo on aeglane ning täieliku soolise võrdõiguslikkuseni on veel pikk tee.
Tänavu tõusis esimest korda indeksi esikohale Prantsusmaa 74,8 punktiga, edestades pikaajalist liidrit Rootsit (73,6). Järgnevad Taani (73,0) ja Hispaania (72,6).
Euroopa Liidu suurimaks väljakutseks on jätkuvalt võrdne osalemine otsuste tegemisel. Kuigi võimu valdkond on alates 2020. aastast kõige kiiremini paranenud, on see endiselt indeksi madalaima tulemusega valdkond. Naised on jätkuvalt alaesindatud nii poliitilises kui ka majanduslikus juhtimises.
EIGE toob esile ka lapsevanemaks saamise mõju tööturul osalemisele. Lastega paaride puhul ulatub naiste ja meeste täistööajale taandatud tööhõive määra erinevus Euroopa Liidus 24 protsendipunktini. Lasteta paaride puhul on see erinevus vaid viis protsendipunkti. See kinnitab, et hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus mõjutab otseselt naiste võimalusi tööturul.
Eesti tugevused ja kitsaskohad
Eesti tulemus oli 60,2 punkti, mis on 0,7 punkti parem kui eelmisel aastal ja 6,3 punkti parem kui 2020. aastal. Eesti on Euroopa Liidu keskmisest endiselt tagapool, kuid vahe on vähenenud, sest Eesti tulemus on paranenud keskmisest kiiremini.
Eesti tugevaim valdkond on raha, kus saadi 85,2 punkti ja saavutati Euroopa Liidu riikide seas teine koht. Eriti hea on Eesti tulemus rahaliste ressursside alamvaldkonnas, kus Eesti on 92,6 punktiga esikohal. Märkimisväärne on ka naiste ja meeste pensionilõhe: see on Eestis vaid 3%, mis on Euroopa Liidu väikseim.
Kõrge näitaja on ka tööturul osalemine. Töö valdkonnas on Eesti teisel kohal ning naiste ja meeste tööhõives osalemise näitajad on mitmes aspektis Euroopa keskmisest paremad. Eesti naiste keskmine tööelu kestus on 42 aastat, meeste oma 41 aastat.
Samas on naiste ja meeste palgatase Eestis Euroopa Liidu keskmisest madalam. Naiste mediaan töötasu aastas on 19 649 ostujõu standardit (PPS) ja meestel 22 331 PPS. Kuigi sooline erinevus on üks Euroopa Liidu väiksemaid, jäävad mõlema soo töötasud Euroopa keskmisele märgatavalt alla.
Hariduses on Eesti üks suuremaid probleeme naiste ja meeste erinev haridustase. Kõrghariduse on omandanud 58% Eesti 30–34-aastastest naistest, kuid ainult 34% meestest. Samas on Eesti naiste osakaal STEM-valdkondade lõpetajate seas üks Euroopa Liidu kõrgemaid – 42%.
Kõige suurem arenguruum on Eestis võimu ja otsustamise valdkonnas. Eesti tulemus on seal vaid 22,3 punkti, millega paiknetakse Euroopa Liidu riikide seas 24. kohal. Eriti väike on naiste osakaal majandusotsuste tegemisel: Eesti suurimate börsiettevõtete nõukogudes ja juhatustes on naisi vaid 15%, mis on üks Euroopa Liidu madalamaid näitajaid.
Ka poliitilises esindatuses on arenguruumi. Naised moodustavad ministritest 36%, Riigikogu liikmetest 30% ning kohalike omavalitsuste esinduskogude liikmetest 29%.
Tagasilöök on toimunud tervise valdkonnas, kus Eesti tulemus langes aastaga 1,2 punkti. Vaid 56% naistest ja 60% meestest hindab oma tervist heaks või väga heaks. Mõlemad näitajad kuuluvad Euroopa Liidu madalaimate hulka.
Vanemapuhkused – oluline vahend võrdsema hoolduskoormuse saavutamiseks
2026. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi erifookus on vanemapuhkustel. EIGE rõhutab, et hästi kujundatud ja piisavalt tasustatud vanemapuhkuste süsteem aitab vanematel ühildada töö- ja pereelu, jagada hooldusvastutust võrdsemalt ning toetada naiste tööturul osalemist ja majanduslikku iseseisvust.
Euroopa Liidus on vanemapuhkuste kasutamine endiselt tugevalt sooliselt kallutatud. Isikupõhised ja ülekandmatud puhkusekuud ning piisav hüvitis suurendavad isade valmisolekut vanemapuhkust kasutada. Samas ei taga pelgalt puhkuseõiguse olemasolu seda, et mõlemad vanemad seda ka tegelikult kasutavad.
EIGE andmetel moodustasid naised 2023. aastal Eestis 81% avalikult korraldatud vanemahüvitise või tasustatud vanemapuhkuse saajatest. See näitab, et kuigi Eesti süsteem võimaldab mõlemal vanemal lapse eest hoolitsemises osaleda, on tegelik kasutus endiselt suuresti naiste kanda.
Eesti üheks tugevuseks on vanemapuhkuse ja alushariduse ning lapsehoiu süsteemi omavaheline kooskõla. EIGE hinnangul puudub Eestis ajaline lõhe hästi tasustatud vanemapuhkuse lõppemise ja lapsele universaalse alushariduse ja lapsehoiu võimaluse tekkimise vahel. See on oluline eelis, sest paljudes Euroopa riikides jäävad pered perioodi, kus tasustatud puhkus on lõppenud, kuid taskukohane ja kättesaadav lapsehoid pole veel tagatud.
EIGE analüüsi kohaselt on Eestis vanemapuhkuse ja selle hüvitiste katvus üldiselt väga hea. Töötavate inimeste seas ei ole seadusjärgsele vanemapuhkusele õigust 7%-l naistest ja 16%-l meestest ning peamine põhjus on füüsilisest isikust ettevõtja staatus. Vanemahüvitisele on aga õigus kogu analüüsitud elanikkonnal.
Eesti vanemapuhkuse süsteemis on perele ette nähtud kokku kuni 36 kuud vanemapuhkust ning vanemahüvitist makstakse kokku ligikaudu 17 kuud (sõltuvalt ema varasemast sünnitushüvitise saamisest). Jagatava vanemahüvitise puhul on hüvitis 100% varasemast keskmisest tulust, kehtestatud ülempiiriga.
Soolise võrdõiguslikkuse kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka vägivallale
EIGE käsitleb lisaks kuuele põhidomeenile ka naistevastast vägivalda. Eesti tulemus vägivalla valdkonnas on 29,3 punkti, mis jääb Euroopa Liidu keskmisele alla.
Eestis on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda 33% naistest (põhineb 2021. aasta uuringuandmetel). See on kaks protsendipunkti rohkem kui Euroopa Liidu keskmine. 26% viimase aasta jooksul vägivalda kogenud naistest ei ole sellest kellelegi rääkinud.
Need näitajad osutavad vajadusele jätkata tööd vägivalla ennetamise, ohvrite toetamise ja ühiskondliku teadlikkuse suurendamisega.
Edasiminek vajab järjepidevat tähelepanu
EIGE 2026. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et Eesti on viimastel aastatel liikunud võrdsema ühiskonna suunas. Eriti positiivne on Eesti positsioon rahaliste ressursside, pensionilõhe ja tööturul osalemise valdkonnas.
Samas ei saa edusammud varjutada suuri probleeme naiste esindatusega juhtivatel ametikohtadel ja otsustuskogudes, tervisenäitajates ning vägivalla ennetamisel. Vanemapuhkuste süsteemi puhul on Eesti loonud head eeldused mõlema vanema osalemiseks lapse kasvatamisel, kuid statistika näitab, et hooldusvastutuse tegelik jaotus ei ole veel võrdne.
ENUT: võrdõiguslikkus peab väljenduma ka tegelikus elus
ENUT peab oluliseks, et soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ei piirdutaks üksnes seaduste ja õiguste olemasoluga, vaid pöörataks tähelepanu sellele, kuidas need tegelikus elus rakenduvad. Eesti vanemapuhkuste süsteem pakub vanematele küllaltki häid võimalusi hooldusvastutuse jagamiseks, kuid naiste ülekaal vanemahüvitise saajate seas näitab, et traditsioonilised soorollid ja hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus püsivad.
Samuti vajab tähelepanu naiste vähene esindatus juhtivatel ametikohtadel ja otsustuskogudes. Võrdsem ühiskond eeldab, et naiste ja meeste teadmised, kogemused ja vaatenurgad oleksid esindatud kõigil otsustustasanditel. See ei ole ainult võrdsete võimaluste küsimus, vaid mõjutab ka ühiskondlike otsuste kvaliteeti ja kestlikkust.
EIGE raport annab hea võimaluse hinnata, kus Eesti on edusamme teinud ja millistes valdkondades on vaja senisest järjekindlamat tegutsemist. Sooline võrdõiguslikkus ei sünni iseenesest – selleks on vaja teadlikke valikuid, toimivaid poliitikameetmeid ja kogu ühiskonna panust.
Allikas: European Institute for Gender Equality (EIGE), Gender Equality Index 2026: Making parental leave work ja Gender Equality Index 2026 – Estonia Country Brief.
