Maailma Majandusfoorumi 2026. aasta soolise lõhe raporti (Global Gender Gap Report 2026) kohaselt on Eesti 145 riigi võrdluses 19. kohal. Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeks on 0,782 (skaalal 0–1), mis on madalam kui 2025. aastal, mil Eesti saavutas 11. koha indeksiga 0,799.

Eesti tulemused on valdkonniti erinevad. Kõige suurem edasiminek toimus majandusliku osaluse ja võimaluste valdkonnas, kus Eesti tõusis 31. kohalt 15. kohale. Selle valdkonna indeks paranes 0,754-lt 0,787-le. Eriti hea on Eesti tulemus professionaalsete ja tehniliste töötajate seas, kus naiste osakaal on meestest suurem ning Eesti on maailmas esikohal.

Samas püsivad olulised erinevused tööturul ja sissetulekutes. Naiste tööhõives osalemise määr on 61,9%, meestel 71,6%. Naiste hinnanguline teenitud sissetulek on 35 320 rahvusvahelist dollarit, meestel 47 650 dollarit. Sarnase töö eest võrdse tasustamise näitaja annab Eestile 46. koha.

Kõige suurem tagasiminek toimus poliitilise mõjuvõimu valdkonnas: Eesti langes 17. kohalt 33. kohale. Naiste osakaal Riigikogus on raporti andmetel 29,7% ning naisministrite osakaal 36,36%. See näitab, et naiste esindatus poliitiliste otsuste tegemisel vajab jätkuvalt tähelepanu.

Hariduses on Eesti saavutanud soolise võrdsuse indeksi väärtuse 1,000, kuid haridustulemuste võrdlus toob esile erialavalikute erinevused. Näiteks moodustavad naised STEM-valdkondade lõpetajatest 17,48%, mehed aga 44,15%. Tervise ja eluea valdkonnas on Eesti indeks 0,979.

Raporti täiendavad näitajad juhivad tähelepanu ka soolise ebavõrdsuse teistele tahkudele:

• OECD riikide võrdluses on Eesti sooline palgalõhe 19,77%.
• Naiste osakaal ettevõtete tippjuhtide seas on 16%.
• Naiste osakaal ettevõtete juhatustes on 14,6%.
• Naised kulutavad tasustamata kodu- ja hooldustöödele 15,54% oma ajast, mehed 10,33%.
• Naiste elu jooksul kogetud soolise vägivalla levimus on raportis 21,8%.

Eesti tugevused: hariduses oleme maailma tipus

Vaatamata soolise võrdõiguslikkuse üldise positsiooni langusele on Eestil ka põhjust uhkust tunda. Maailma Majandusfoorumi 2026. aasta raporti kohaselt kuulub Eesti maailma parimate hulka mitme olulise alamnäitaja poolest.

Eesti on 145 riigi võrdluses esimesel kohal kirjaoskuses, keskhariduses ja kõrghariduses osalemises. See näitab, et naiste ja meeste võimalused haridust omandada on Eestis väga võrdsed.

Samuti on Eesti maailmas esikohal professionaalsete ja tehniliste töötajate soolise esindatuse näitaja poolest. Naiste osakaal selles töötajate rühmas on meestest suurem. Esikoha oleme saavutanud ka tervena elatud aastate soolise võrdluse näitajas.

Need tulemused kinnitavad, et Eestis on loodud head eeldused naiste ja meeste võrdseks osalemiseks hariduses ja mitmetel tööturu tegevusaladel.

Samas tekib õigustatud küsimus: miks ei kajastu hariduses saavutatud võrdsus samaväärselt naiste ja meeste sissetulekutes, juhtivatel ametikohtadel ja poliitilises esindatuses? Just siin peitub üks Eesti soolise võrdõiguslikkuse edasise arengu suurimaid väljakutseid.

Mida need tulemused näitavad?

Eesti 19. koht rahvusvahelises võrdluses on küll hea tulemus, kuid aastaga toimunud langus 11. kohalt 19. kohale on oluline märguanne. Majandusliku osaluse näitajate paranemine ei tähenda veel, et sooline võrdsus oleks saavutatud. Naiste ja meeste erinevused sissetulekutes, juhtimispositsioonidel, hoolduskoormuse jagunemises ja poliitilises esindatuses on jätkuvalt märkimisväärsed.

ENUTi jaoks on raporti sõnum selge: soolise võrdõiguslikkuse edendamine Eestis peab jätkuma kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Rahvusvaheline edetabel annab võimaluse hinnata arengut, kuid veelgi olulisem on mõista, millised ebavõrdsuse põhjused vajavad Eestis sisulist tähelepanu ja muutmist.

Peamised Eesti näitajad ühes tabelis:

Valdkond	2026. aasta tulemus	Koht
Üldindeks	0,782	19.
Majanduslik osalus	0,787	15.
Haridus	1,000	39.
Tervis	0,979	21.
Poliitiline mõjuvõim	0,363	33.

Uuri ise lähemalt Maailma Majandusfoorumi raporti Eesti riigiprofiil

Uudise pildi autor Erik Karits (pixabay.com)