Tallinna Ülikool 2023
Humanitaarteaduste Instituut
Juhendajad:
PhD Ulrike Plath
PhD Kadri Tüür
On üldiselt teada, et ajalookirjutuses, seal hulgas ajalooõpikutes, mainitakse mehi rohkem kui naisi.
Selle üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et kirjutiste autoriteks on varasemal ajal olnud peaaegu
alati mehed. Seepärast ongi minu magistritöö eesmärgiks selgitada välja kas Emma Assoni puhul, kes
esimese naisena hakkab eestikeelseid ajalooõpikuid kirjutama, võib märgata naiste mainimise
suurenemist ja naiste kujutamise mitmekesisemaks muutumist või mitte. Assoni mõistmiseks ei piisa
üksnes õpikute analüüsist, tarvis on kaardistada ka temaaegne ajalooline kontekst naiste õigustest ja
võimalustest ühiskonnas, Emma Assoni biograafia, koolihariduse eripärad Vene impeeriumi ja Eesti
ajal, õpikute levik ja ajalooõpetamise eesmärgid. Peamisteks uurimisküsimusteks on milline oli Emma
Assoni elu, millised olid tema ajal haritud naiste võimalused eneseteostuseks ja kuidas sai Assonist
õpikute autor? Kuidas kujutab Asson naisi enda kirjutatud õpikutes „Wana ajalugu: hulga piltidega ja
ajaloo-kaartidega“ 1 (1912) ja „Uus aeg“ 2(1925) võrreldes temaaegsete ajalooõpikute autorite Jaan
Sitska ja Johannes Adamsoni õpikutega. Mida võiks pidada Assoni kui autori omapäraks?