Projekti „ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“ raames läbiviidud analüüs

Ülle-Marike Papp

Lapsed „õpivad” ühiskonnas sugudele omistatud käitumismudeleid mitmesuguseid teid pidi ja eri keskkonnas, nii otsesel kui ka varjatud või vaevu hoomataval kujul. Inimkäsitus enesest vormub tüdrukutel ja poistel tuhandete pisiasjade kaudu: suhtlemisel vanemate, tuttavate, kaaslaste, õpetajate, meedia ja kogu laiema kultuurikeskkonnaga. Suurt rolli poiste ja tüdrukute soolisel sotsialiseerimisel ning nende suunamisel sugude võrdsust austava käitumise ja väärtuste juurde omab kogu haridussüsteem, alates ametlikest õppekavadest ja -materjalidest kuni konkreetsetes koolides ilmnevate variõppekavadeni. Variõppekava hõlmab nii teadvustatud kui ka teadvustamata õppe- ja kasvatuseesmärke, mida õpilased otseselt ei taju, aga mis on seotud nende hoiakute, väärtuste, uskumuste ja käitumisega.

Õpikud mängivad suurt osa selles, kuidas kujunevad laste ja noorte enesehinnangud, identiteet ja elueesmärgid ning nende suhtumine nii endasse kui ka teistesse inimestesse.

Illustratsioone peetakse õpikute puhul nii endastmõistetavaks, et tavapäraselt ei püütagi hinnata, milliseid peidetud mõtteid ja väärtusi need vahendavad. Sõnumid, mida need edastavad, õpitakse selgeks ja omandatakse alateadlikult. Kooliteed alustavatel lastel on arusaam enda soolisusest, tüdrukuks või poisiks olemisest teada juba neljandaks-viiendaks eluaastaks. Just seetõttu võetakse mehelikkuse ja naiselikkuse pildikoodid vastu alateadlikult ja kriitiliselt hindamata, kuigi minapilt on alles kujunemas.

Õpikute tähtsaim eesmärk on teadmiste vahendamine, aga nendesse kätketud variõppekava, sh stereotüüpsed soorollid, mida vahendavad illustratsioonid, võivad jääda ka õpetajatel märkamata. Sugude erinevust ei rõhutata selgesõnaliselt küll tekstides, aga samatähenduslik sõnum on mõistetav illustratsioonide kaudu. Kunstnike loodud illustratsioonides kajastuvad nende arusaamad ja kogemused, ja võibki märgata, et sugudevahelised suhted on polariseerunud, tüdrukute ja poiste ühis- ja koostegevusi on vähe ning ootused nende omaduste ja käitumise suhtes erinevad.

Mitmed uuringud on näidanud, et õpikutes taastoodetakse nüüdseks aegunud arusaamu naiselikkusest ja mehelikkusest, naistele ja meestele „sobivatest“ rollidest, suunates lapsi aktsepteerima traditsioonilisi uskumusi naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste „loomupäraste“ erinevuste kohta.

Käesolevast analüüsist selgusid naistegelaste alaesindatus, stereotüüpsete soorollide sage esinemine, kahe soo vastanduv eraldamine, tüdrukute ja poiste koostegevuste vähesus, aga ka positiivsed näited e-õpikute võimalustest sooliselt tasakaalustatud kuvandite kasutamiseks.