Sugude osatähtsus energiapoliitikas

Teatavasti on energia igasuguse majandusliku tegevuse aluseks. Samuti on energia oluline igapäevaelus, kasutamiseks kodudes, moodsates sidevahendites, transpordis ja tehnoloogiavaldkonnas.

Lisaks on energia tootmine ja kasutamine tihedalt seotud kliimamuutustega.

Energial on oluline roll nii naiste kui ka meeste elukvaliteedis. Hiljuti tõdeti, et energiapoliitika ei ole sooliselt neutraalne.

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamise valdkonnas võib energia olla seotud inimõiguste, sotsiaalse keskkonna ja majandusliku arenguga.

Naised on rohkem aega kodus ja seega rohkem sõltuvad kütmisest ja siseõhu kvaliteedist. Lisaks on naised rohkem sõltuvad energiast, mida majapidamises kasutatakse (nt ahjud, nõudepesumasinad ja tolmuimejad). Halbade elutingimustega (nt halvasti soojustatud ruumid, saasteained, elektroonilised seadmed ja kütused) võib avaldada negatiivset mõju naiste tervisele.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uurimuse põhjal tunduvad naised meestega võrreldes olema jätkusuutlikumad tarbijad:

  • nad ostavad meelsamini ökomärgisega tooteid;
  • nad pööravad rohkem tähelepanu rohelistele hangetele;
  • nad omistavad suuremat tähtsust energiatõhusale transpordile ja kütustele;
  • nad on rohkem valmis muutma oma käitumist energiatõhususe osas vastavalt säästva arengu eesmärkidele.

Rootsis läbiviidud uuringud näitasid, et naised tunnevad suuremat muret oma ökoloogilise jalajälje pärast (61% naistest ja 43% meestest). Nad on valmis rohkemaks, et vähendada süsinikoksiidi heitkoguseid, ostes mahetoitu ja eelistades ettevõtteid, mille tegevus leevendab kliimamuutusi.

Roheline energia on majanduskasvu võtmeks, mis tugevdab liikmesriike ja Euroopa Liidu arengut tervikuna.

Investeeringuid rohelistesse töökohtadesse energiatõhususe ja taastuvenergia sektoris oodatakse 2020. aastaks üle 2 miljoni euro. Greenpeace ja Euroopa Taastuvenergia Nõukogu innovatsioon taastuvenergia valdkonnas toob kaasa 2,7 miljonit töökohta järgmise 20 aasta jooksul. See tohutu potentsiaal on aga ohus seetõttu, et puuduvad oma ala spetsialistid. Naiste kasvav osalemine rohelisel tööturul võib aidata lahendada tööjõu puudust.

Naisi töötas aastal 2010 energiasüsteemis vaid 22,1%.

Naiste kasvav osalus energia valdkonnas on potentsiaal jätkusuutlikuks majanduskasvuks.

Samas on see potentsiaal blokeeritud püsiva soolise ebavõrdsuse tõttu. Naised töötavad energiasektoris madalama kvalifikatsiooniga töökohtadel. See võib olla seotud asjaoluga, et naisi on teaduses, tehnoloogias, inseneriteaduse ja matemaatika valdkondades oluliselt vähem kui mehi. Naistel, võrreldes meestega, on väiksem digitaalse kirjaoskuse tase. Naiste osalus energia valdkonnas on heidutatud stereotüüpidest, mis kujutavad tehnilist töökeskkonda energiasektoris kui naistele sobimatut.
Naisi on vähem juhtivatel ametikohtadel energiasektoris. Naiste puudumine energiapoliitikas ja strateegia planeerimisel vähendab tõenäosust, et naiste huvisid ja vajadusi arvesse võetakse.

Energiasektorit mõjutab sooline ebavõrdsus, mis seisneb:

  • soolisest erinevusest lähtuvas energia kättesaadavuses;
  • soolistes erinevustes tööturul;
  • soolistest erinevustest energiaga seotud õppevaldkondades;
  • soolistest erinevustest otsuste tegemisel.

Artikkel on refereeritud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi EIGE veebilehelt.