Naised ja energiapuudus

Meestega võrreldes on suurem risk energiapuudusele naissoost üksikvanemal, üksikutel naistel ja vanematel naistel.

Kütte ostuvõimetus on probleem, mis on tõusuteel tööstusriikides. Kui suurenevad nafta ja gaasi hinnad, mõjutab see eelkõige vaeseid leibkondi. Viimase aastakümne jooksul on tõusnud üksikvanemaga leibkondade arv Euroopa Liidus. Enamiku üksikvanemaga leibkonna eest hoolitseb ema. Üksikvanemate leibkondi peetakse vaesuses elavaks riskirühmaks.

Värsked andmed kaitsetute tarbijate kohta käivast dokumendist näitavad, et pensioni suurus ja töötus mõjutavad oluliselt kodus veedetud aega ja see omakorda mõjutab kütte- või kliimaseadme kulusid. On kindlaks tehtud, et vanemaid naisi ähvardab madala pensioni tõttu suurem oht energiapuudust tunda. Juhendmaterjal juhib tähelepanu ka suuremale riskile energia osas nende inimeste seas, kes elavad üksi suures kodus, sest kütte- ja kliimaseadme kulud on kõrged. Need asjaolud kipuvad kehtima vanemate inimeste puhul, kes jäävad sageli pärast laste lahkumist suurele elamispinnale. See mõjutab eelkõige naisi, tänu nende pikemale oodatavale elueale.

Eeldus, et vanemad naised on rohkem vastuvõtlikud energiapuudusele, toetub arvudele, mis viitavad suuremale suremusele talvel (EWM).

Näiteks 2013. aastal avaldas Suurbritannia Riiklik Statistikaamet statistilise bülletääni “EWM”, mis viitab sellele, et naised moodustavad 58% talviste surmajuhtumite koguarvust.

Tuleb meenutada, et vanemad naised on ülekaalus 2:1, sest naised on pikema elueaga. Võrreldes varasemate aastatega, on EWM andmetel suurim kasv naistel vanuses alla 65 (kus EWM indeks tõusis 8,2% aastatel 2011–2012 ja 12,4% aastatel 2012–-2013).

Kütte ostuvõimetus ei ohusta siiski ainult eakaid naisi. Peaaegu 11% Euroopa Liidu elanikkonnast ei suuda piisavalt kütta oma kodusid taskukohase hinnaga. Selline olukord mõjutab hinnanguliselt umbes 54 miljonit inimest Euroopas (2012. aasta andmed).

Probleem võib olla tingitud energiahindade tõusust, madalast sissetulekust ja ebatõhusa energiaga kodudest, mis on levinud Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas.

 

Soolised erinevused energiasektori tööturul

Euroopa energiasektori tööjõud moodustub 77,9% meestest ja vaid 22,1% naistest. Sama tendents näib kehtivat ka taastuvenergiasektoris, kus naised on alaesindatud sugupool. Taastuvenergia sektoris moodustavad naised vähem kui 30%. Kvalifitseeritud töökohtadel nendes valdkondades (metallitöötajad, isolatsioonispetsialistid, torulukksepad, elektrikud, kütte- ja jahutussüsteemide eksperdid) on enamasti mehed. Muudes sektorites, nagu masinaehitus, finants- ja äriteenused, kus paremini tasustatud töökohti on rohkem, domineerivad samuti mehed. Naised, kes töötavad taastuvenergia sektoris, on üldiselt madalama kvalifikatsiooniga (haldus ja side).
Mõned kõige sagedamini nimetatud põhjendused naiste vähese osalemise kohta energia sektori tööturul on järgmised:

• puuduvad vajalikud oskused seoses vähese haridusega energiaga seotud valdkondades;
• jätkuvalt püsivad stereotüübid;
• raske saavutada tasakaalu töö ja pereelu vahel, kui on ettearvamatud töögraafikud ja lähetused;
• ebapiisav karjääri edendamise võimalus ja puuduvad mentorluse programmid naistele.

 

Soolised erinevused energiaga seotud hariduses

Toetudes Eurostati 2014. aasta andmetele, on kolmanda astme hariduse saanute hulgas rohkem naisi kui mehi (vastavalt 42,3% ja 33,6%), kuid naised on enam esindatud humanitaarteaduste osas. 2012. aasta Eurostati andmed näitavad, et 1000 elanikust lõpetas naisi teaduse ja tehnoloogia eriala oluliselt vähem kui mehi. Vanuserühmas 22–29 oli teaduse ja tehnoloogia erialal lõpetajaid 11% naisi ja 22% mehi. Samal ajal vajab energiasektor rohkem teadustöötajaid ja eksperte.
Põhjused, miks selline olukord on tekkinud:

• suhtumine, et mõned õppeained ja töövaldkonnad on kas “naiselikud” või “mehelikud”. Näiteks energeetika valdkonda peetakse mehelikuks;
• puuduvad naisteadlaste ja -inseneride eeskujud, vähene teadusele suunatud juhendamine koolis;
• õpetamise meetodid koolides on iganenud, samuti on õppekavad ebahuvitavad.

 

Soolised erinevused otsustajate hulgas

Naiste arv juhtivatel ametikohtadel energiasektoris on väga madal.

Võrdõiguslikkuse Instituudi 2010. aasta uuringud, mis viidi läbi Hispaanias, Rootsis ja Saksamaal, näitasid, et 64%-l 295-st ettevõttest polnud juhtkonnas üldse naisi. Ainult 5%-l energiasektori ettevõtetest oli naisi 40% või rohkem.

Olukord on märgatavalt parem taastuvenergia sektoris. Näiteks Saksamaal moodustavad naised 8% juhatuse liikmetest. Parem on olukord ka naftatööstuses, kus on toimunud 3%-ne kasv. Sarnane on olukord ka avalikus sektoris. Võrdõiguslikkuse Instituudi 2012. aasta uuringust selgub, et 17,3% naisi ja 82,7% mehi on kõrgetel ametikohtadel. Võrreldes Vahemere maadega on olukord parem Põhjamaades, kuid nii Põhjamaades kui Vahemere maades naisjuhid tehnoloogiliste valdkondade energiasektoris puuduvad. Näiteks Rootsis on naistel ja meestel õigus osaleda energiaga seotud ministeeriumides läbiviidavates otsustusprotsessides, kuid naisi on vähem Rootsi Keskkonnakaitse Agentuuri ja Rootsi Tuumaenergiainspektsioonis.