Palgalõhe ületamine eeldab mõtteviisi muutust. Äripäev, 4. jaanuar 2018

Sooline palgalõhe on Euroopas keskmiselt 16%, Eestis aga koguni 27%. Palgalõhe kujunemisel on palju mõjutajaid – alustades töö, pere- ja eraelu ühitamise võimalustest, naiste karjäärikatkestustest, personalipraktikatest töökohal, soolisest segregatsioonist hariduses ja tööturul, haridusvalikutest, hoiakutest ning lõpetades üldiste normide ja väärtustega. Just väärtushinnangute asjus on muutusi tunda.

Paljud omanikud ja nende palgatud juhid usuvad aga ikka veel, et rahaasjadega mitte kursis olevad töötajad on vähem nõudlikud, mis omakorda aitab ettevõttel suuremat kasumit teenida. Ent pikaajalises perspektiivis ei ole tööandjal põhjust loota, et selliselt koheldud töötajad ettevõtte probleeme mõistaksid ja maksimaalset panustaksid. Rakvere lihakombinaadi omanike ja töötajate palgakonflikti näide on selle ilmekas tõestus. Teadmatus vaid süvendab ebavõrdsuse ning ebaõigluse tunnet.

Nii ongi peamine lootus, et riik annab palgalõhe vähendamisel eeskuju. Sammsammuline liikumine palkade avalikustamise poole, tööinspektsioonile järelevalve õiguste-kohustuste lisamine ja uued tehnoloogilised võimalused probleemide efektiivseks leidmiseks ja lahendamiseks on kolm peamist sammu. Aga ka tegusate
naiste kaasamine riigile kuuluvate organisatsioonide nõukogudesse. Kui riik viimaks otsa lahti teeb ja on oma tegudes edukas, siis loodetavasti innustavad need lahendused ka erasektori juhte.

Reet Laja

 

Artikkel ilmus 4. jaanuaril 2018 ajalehes Äripäev

 

Seotud teemad