12.-13. jaanuaril 2002.a. korraldas ENUT koostöös Harju Naiste Ümarlauaga seminari, mille eesmärgiks oli naiste diskrimineerimist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja Eesti õigusaktide üle diskuteerimine (CEDAW konventsioon ja soolise võrdõiguslikkuse seadus) ning naisorganisatsioonide võrgustiku tugevdamine, ühiste prioriteetide leidmine ja koostööle ärgitamine. Esinesid Ülle-Marike Papp sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroost, Janek Laidvee põhiseaduskomisjonist, Anu Laas Tartu ülikooli sugupooleuuringute rühmast, Tiina Raitviir TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudist jt.

 

Kesksel kohal oli naisorganisatsioonide aruteludes ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimisest (CEDAW), kuna Eesti riigiraporti esitamine CEDAW komiteele ÜRO-s toimub 23. jaanuaril sel aastal ja kohalike naisorganisatsioonide arvamustel riigiraporti kohta on komitee jaoks oluline kaal.

 

Osalejate seas olid eelkõige naisorganisatsioonide esindajad üle Eesti, kokku osales 89 inimest, nende seas Riigikogu liikmed Liia Hänni, Kadri Jäätma ja Valentina Võssotskaja. Lisaks ettekannete kuulamisele osaleti töögruppides, kus käsitleti töö- ja pereelu ühildamise, tervise, vägivalla, peresuhete ja naisettevõtluse küsimusi. Räägiti naistest ühiskonnaelu mõjutajatena ja naiste üle-eestilise kongressi kokkukutsumisest aastal 2002.

 

Seminari toetasid Mama Cash, Eesti Sotsiaalministeerium, Hollandi Välisministeeriumi MATRA-KAP programm, Soome Suursaatkond Eestis ja Tallinna Pedagoogikaülikool.

 
Seminari kokkuvõte

Seminari juhtis ENUT-i juhatuse esinaine Reet Laja. Ta tõi välja seminari eesmärgid

• analüüsida ja anda hinnang ÜRO Naiste Diskrimineerimise Kõigi Vormide Likvideerimise Konventsiooni (CEDAW) täitmise Eesti riigi raportile. Riigi delegatsioon läheb raportit jaanuari teisel poolel ÜRO-sse kaitsma.
• kokku leppida naisorganisatsioonide ja nende ümarlaudade tähtsamates tegevussuundades alanud aastal

Soome Suursaatkonna poolt tervitas ja soovis jõudu Arja Korhonen. ENUT-i juhataja Selve Ringmaa korraldajate poolelt tutvustas uut naiste mailinglisti ja andis seminarist osavõtjatele ülevaate listis osalemise võimalustest. Ta innustas kõiki osavõtjaid oma headest algatustest ka teistele teada andma. Harju Naiste Ümarlaua poolt tervitas seminarist osavõtjaid Eha Reitelman, kes toonitas, et Harju Naiste Ümarlaual on teiste ümarlaudadega koostööks ja selle aasta tegevussuundadeks mitmeid ettepanekuid.

 

Seminari sissejuhatavas osas said sõna kõikide maakondade/ ümarlaudade esindajad. Kohal olid Valga-, Viljandi-, Põlva-, Pärnu-, Tartu-, Saare-, Lääne-Viru-, Ida-Viru-, Harjumaa, Tallinna ja Narva esindajad. Osa ei saanud kahjuks võtta Rapla, Järva- ja Hiiumaa esindajad. Kohalolnud maakonnad olid kõik esindatud 3-6 naisega. Ümarlauad/ maakonnad tegid lühikokkuvõtted oma eelmise aasta tegevustest – palju on neil liikmeid, kuidas võrgustik ja naisorganisatsioonide kohalik ümarlaud (kui on olemas) toimib. Konkreetsetest tegevustest toodi põhiliselt välja korraldatud seminare, liikmete koolitamist, koostööpartnerite otsimist, samuti viidati erakondade naisühenduste eestvedamisele mitmete ürituste puhul.

 

Järgnevalt tutvustasid Ülle-Marike Papp Sotsiaalministeeriumist ja Anu Laas Tartu Naisuurimiskeskusest ÜRO CEDAW konventsiooni, millega Eesti ühines juba 10 aastat tagasi. CEDAW konventsioon on rahvusvaheliste inimõiguste minimaalseks normiks. Need normid peaksid kuuluma siseriiklikesse seadustesse ja tagama vastavate poliitikate rakendamise tegelikkuses. Ü.-M. Papp tõi välja naiste diskrimineerimise kõige kriitilisemad valdkonnad ja selgitas millised on rahvusvaheliste raportite funktsioonid (analüüsib antud ühiskonna struktuuri, ülesehitust, võimujaotust, on tsiviliseerituse taseme mõõtja). Toodi välja ka Eesti praeguse arengutaseme jooned. Anu Laas tutvustas konkreetseid konventsiooni artikleid.

 

Ettekannetes öeldi ka selgelt välja, milline peaks olema naisorganisatsioonide roll – passiivsetest organisatsioonidest muutuda elulisteks, analüüsivateks ja teavitavateks üksusteks. Selleks saadeti riigi raport detsembris naisorganisatsioonide läbivaatamiseks. Ümarlaudu kutsuti üles koguma materjale naiste ja meeste olukorrast, sest Eesti ühiskonnas ei arvestata võrdõiguslikkuse põhimõtetega.

 

Seejärel juhatas Reet Laja sisse paneeldiskussiooni soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõust, mis on lõpuks jõudnud Riigikogusse. Liia Hänni käsitles poliitilist aspekti seaduse elluviimisel ja praegust asjade seisu Riigikogus. Liia Hänni ütles välja, et arvatavasti saab see eelnõu seaduseks tänu Euroopa Liidu nõuetele, kuid tegelikult paljud inimesed (ka naised) ei oska igapäeva elus võrdõiguslikkuse probleeme tähele panna, sest mõtlemise stereotüübid ja hoiakud on veel tugevad.. Palju hakkab sõltuma sellest, kuidas me tulevikus seda seadust rakendama hakkame. Vaja on saavutada valmisolek selle seaduse kasutamiseks, mis on ka naisorganisatsioonide töö – tuleb mõelda naisliikumise taktikale võrdõiguslikkuse seaduse toetamisel.

 

Janek Laidvee rääkis soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu saamisloost, sisust ja seaduse ülesehitusest.

 

Ülle-Marike Papp käsitles Euroopa Liidu vastavas seadusandlust ja tõi välja punkte, mida Eesti puhul on vaja silmas pidada. Näiteks tuleks koolitada juriste, luua järelvalve komisjon jne. Samuti peaks tegema käsiraamatu ametnikele selle kohta, kuidas toimub võrdõiguslikkuse edendamine ja mida selle juures jälgida.

 

Neljas diskussioonis osaleja Laura Paide arutles naiste ja meeste osaluse võimalikkuse üle Eesti poliitikas ja muude valdkondade otsustustasanditel. Ta selgitas sookvootide põhimõtet, mida Eesti võrdõiguslikkuse seaduseelnõusse praegu sisse kirjutatud ei ole aga mis võimaldaks alaesindatud sugupoolel osa võtta otsuseid tegevate komiteede, komisjonide ja töögruppide tööst. Ta tõi välja demokraatliku ühiskonna põhimõtetest lähtuvalt naiste poliitikas tegutsemise poolt ja vastu argumendid.

 

Esimese seminaripäeva viimaseks osaks oli töörühmade CEDAW konventsiooni järgimist kajastava Eesti riigi poolse raporti mitmete osade läbiarutamine viies temaatilises töörühmas. Järgnes kokkuvõtete tegemine töörühmade tööst.

 

Kõigis töörühmades algas töö asjatundjate sissejuhatusega antud teemasse, et oleks kergem hinnata riigi raporti vastavust tegelikule olukorrale Eestis. Töörühma “Võrdsus perekonnas ja peresuhted” viisid läbi Kadri Jäätma ja Helle Niit. Kogu töörühma arutluses jäi kõlama põhiteemana pere väärtustamine ühiskonnas. Töögrupi teema oli seotud CEDAW konventsiooni 5. ja 16. artikliga. Toodi välja ja peeti oluliseks peresisese võimu küsimusi (võimu jagamine peres), oluline on ka üksikvanematega seotud probleemide käitlemine (tugisüsteem), perelepitus, et peale lahutust jääks mõlemale vanemale kasvatusroll. Samuti viidati meedia mõjule ja avaliku arvamuse survele.

 

Naiste ja meeste tervise töörühma juht oli Anu Kasmel. Selle töögrupi põhiettepanekud olid – tõsta teadlikkust terviseküsimustes, piirata alkoholi kättesaadavust ja üle vaadata süsteem eri- ja raviarstide juurde pääsemiseks.

 

Poliitika ja avaliku elu töögrupi juhid Liia Hänni ja Tiina Raitviir viitasid kahele olulisele aspektile – naiste valmisolek poliitikas osalemiseks ja erakondade valmisolek naistega poliitikas arvestamisel. Toodi välja, et erakondade naisliikmed, naisteühendused ja maakondlikud organisatsioonid peaksid kaasa aitama naiste esiletõusule erakondades, mis omakorda paneb aluse naiste valituks osutumisele ja pääsule suurde poliitikasse. Naised peaks rohkem toetama naisi ka valimiste eel, arendades kampaaniat naised, valige naisi, või koguni: mehed, valige naisi. Naised peaks püüdma astuda ka teistesse organisatsioonidesse, mitte koonduma ainult naisorganisatsioonidesse. Naisorganisatsioonid peaks tähelepanelikult jälgima meeste koondumist korporatiivsetesse organisatsioonidesse, kus tehakse ära suur osa kogu ühiskonda puudutavatest poliitilistest otsustest ja pakkuma välja võimalusi naistele ühiskonnas kaasa rääkimiseks.

 

Naistevastane vägivallaga seonduvate küsimuste töögruppi juhtis Velda Veia. Selles töögrupis pöörati tähelepanu kooli- ja perevägivallale ning naistevastase vägivallaga seotud seadustele ( Eestis on täna puudulik tunnistajakaitse, ohvrikaitse puudub). Rõhutati, et raske on tõestada perevägivalla juhtumeid, vägivallaähvardusi.

 

Töö- ja pereelu ühitamise töörühma juhid olid Reet Laja ja Leeni Hansson. Selles töörühmas öeldi välja, et naine ei taha koju jääda, vaid tahab töötada. Ka selles töögrupis leiti, et isade roll lastekasvatamisel peaks olema suurem. Oluline selle aspekti juures on seaduste selgitamine ja nõuandmine. Vaja oleks nõustamispunkte, kus saaks tasuta nõu.

 

Teine seminari päev algas Tiina Raitviiru ettekandega soolise tasakaalustamise saavutamise teedest. Ta märkis oma ettekandes, et naised käivad rohkem valimas kui mehed, sest nad on kohusetundlikumad, kuid samas pole ennast erakondlikult määratlenud. Tiina Raitviir arutles selle üle, mis mõjutab naiste osakaalu kasvu poliitikas (ühiskond, erakonnad, täidesaatev ja seadusandlik võim). Ta viitas ka naisorganisatsioonide rohkusele, aga nende mõju vähesusele ja ütles, et erakondade naiste ühendused peaksid rohkem tegelema võrdõiguslikkuse seaduse ja teiste naistega seotud küsimustega.

 

Järgnevalt astus üles Erki Korp ettekandega võrgustikest ja nende erinevatest hierarhilistest süsteemidest. Ta tõi välja erinevaid organisatsiooni ja võrgustike tüüpe, samuti rõhutas, millised on koostöö põhimõtted/funktsioonid, võrgustike ja nende juhtide roll.

 

Naisorganisatsioonide käesoleva aasta koostööd käsitlevas osas jagati osavõtjad kolme töörühma. Igas rühmas arutati ühiselt läbi kolm põhiteemat – 1. Naiste võrgustik( ümarlauad) või katusorganisatsioon 2. Naiste üle-eestilise kongressi kokkukutsumine aastal 2002, sellel käsitletavad teemad 3. 2002.a. naiste piirkondlike ümarlaudade ühisteemad. Esimese töörühma juhid olid Katri Targama ja Anne Vahemäe, teise grupi juhid olid Anne Taklaja ja Leili Utno, kolmandat töögruppi viisid läbi Reet Laja ja Astrid Hindriks.

 

Esimene töörühm tõi eraldi välja Venemaa naistega koostöö arendamise olulisuse. Kas katuseorganisatsioon või võrgustik – selles oldi ühel meele, et kaasaegne lähenemine naiste koostöös on ikkagi võrgustik (katusorganisatsiooni loomisel võrgustik lakkaks eksisteerimast, kõik liikmesorganisatsioonid jääksid lootma katuse tegevusels). Nii piirkondlikes kui ka üle-eestilises naisorganisatsioonide ümarlauas organisatsioonid korraldaksid järjekorras ümarlaua kogunemisi ja oleksid võrdsed partnerid.

 

Teine töörühm pakkus välja, et 2003.a. rahvusvahelisel konverentsil Tallinnas oleks ühine sõnum, siis tuleks 2002.a. suvel korraldada suvepäevad ja 2003.a. jaanuaris (enne rahvusvahelist foorumit) veel üks ühine kokkusaamine.

 

Kolmas töörühm pidas tähtsaks avalike suhete korraldamist nii Eestis kui väljapool Eestit. Tähelepanu tuleks pöörata sidemetele kõigi naabermaadega. Igas Eesti piirkonnas võiks ümarlaudade algatusel valida Aasta Naise ja Aasta Mehe; pakkus üle-eestilise 2002.a üle-eestilise kongressi toimumisajana välja kaks võimalikku aega -septembri või novembri. Septembri hea külg oleks see, et saaks reklaamida naiste koostööoskust enne valimisi. Samas novembri teine pool või detsembri alguseks oleksid kohalikud valimised juba möödas. Seega saaks süveneda võrdõiguslikkuse probleemidesse sügavuti. Positiivne sel juhul on ka see moment, et saaks analüüsida valimistulemusi. Kui tulemused on naiste suhtes positiivsed, saaks rääkida avalikkusele, kui hästi läks. Naiskandidaatide vähese edu korral on aga võimalik juhtida sellele tähelepanu.

 

Üle-eestilise kongressi jaoks pakuti teemadena välja:

• Meedia (naiste kujutamine meedias, vägivald jne)
• Töökohtade loomine, naisettevõtlus, majandus
• Naistega kaubitsemine
• Kolme sektori( riigi-, era ja kolmanda e. mittetulundusühenduste) koostöö

 

Ümarlaudade ühisteemadena 2002 toodi välja:

• Euroopa Nõukogu Sotsiaalharta täitmise jälgimine Eestis. Seda eriti otseselt naisi puudutavate artiklite osas. Just naisorganisatsioonide ja naisorganisatsioonide ümarlaudade survel võeti Eestis need naisi puudutavad artiklid arvesse. Jälgida, mis toimub maakondades- kas on töökohti loodud., kas naised pääsevad õppima ja ennast täiendama jne.
• Ümarlaudadevaheline koostöö- tegevusplaan, pikemaajaline strateegia, ühised rahastamise printsiibid, koostöölepped maakonna ja erasektoriga
• Leida võimalus võrdõiguslikkuse- teemalise sõnastiku kordustrükiks. Välja antud “100 sõna” tiraaz on lõppenud aga vajadus sõnastiku järele on piirkondlikes ümarlaudades suur.
• Naiskandidaatide osaluse suurendamine kohalikel valimistel
• Naisettevõtlus ja tööhõive majanduspoliitika osana
• Haridus (kutseõppe olukord, koolitoit, koolikohustuse täitmine)
• Pereseadus ja peresuhted
• Jätkusuutlik areng ja iive

 

Liia Hänni tõi lõpetuseks välja järgmised olulised soovitused:

• Tuleb määratleda riigi (avaliku sektori) ja mittetulundusühingute suhted. Naisorganisatsioone oleks vaja kaasa rääkima Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) läbivaatamisel Riigikogus ja selle põhimõtete rakendamisel.
• Katuseorganisatsiooni saab lubada siis kui liikmesorganisatsioonid ise on tugevad ja enesekindlad Kui osa organisatsioone on nõrgemad partnerid, on otstarbekam
  koostöövorm ümarlauad, mis arvestavad kõigi partnerite arvamusi.
• Koostöö reglement tuleb naisorganisatsioonide võrgustikus- piirkondlikes naisorganisatsioonide ümarlaudades meelde tuletada ja üle rääkida, sest ümarlaudades on palju uusi liikmeid.

 

Teemade osas rõhutas Liia Hänni kohalike valimiste, poliitiliste ja mittepoliitiliste organisatsioonide koostöö olulisust. Ta pakkus välja, et tuleks teha üks üleriiklik naiste aktsioon, mis peaks olema midagi säravat ja positiivset, et tajutaks “naised on jõud”.

 

Seminari kahe päeva töö võttis kokku Reet Laja. Ta nentis, et naisorganisatsioonid üle Eesti võtsid kahe päeva jooksul seminarist aktiivselt osa: analüüsiti konventsiooni täitmise Eesti riigi raportit ja seati kohe aasta alguses endale ka aasta töösuunad. Tähtis on kõigis piirkondlikes ümarlaudades kogu teave edasi anda ümarlaua teistele liikmetele ja muidugi ka oma organisatsioonide liikmetele. Samuti on mõtet igal ümarlaual koostada head koostöö tavad. Jätkuseminar tuleks kavandada kevadele kui ÜRO annab oma hinnangu raportile ja suunised naiste olukorra parandamiseks Eestis.

 

Tänuväärt oleks kui mõni ümarlaudadest võtaks vedada väljapakutud naisorganisatsioonide suvekooli. Naiste konverentsi või kongressi korraldamine selle aasta lõpus või järgmise algul peaks olema kõigi piirkondade ümarlaudade ühistöö.

 

Seminarist osavõtjad tänasid seminari korraldajaid sisuka seminari korraldamise eest ja vabatahtlikke tõlke nähtud suure vaeva eest.

 

Seminar lõppes ühise lõunasöögiga. Üritust võib pidada igati kordaläinuks – osalejaid saabus kohale oodatust palju rohkem, kokku üle 90 inimese. Tagasiside on olnud ainult positiivne.

 
Seminari kava:

ENUTi ja Harjumaa Naiste Ümarlaua seminar

TPÜ, peamaja ruum P-302

Kava 12-13.jaanuaril 2002

12. jaanuar

10.30-11.00 Registreerimine ja tervituskohv
11.00-12.30 Avamine, tutvumine. Reet Laja (ENUT) ja Eha Reitelmann (Harjumaa Naiste Ümarlaud) seminari eesmärkidest. Arja Korhonen tervitab Soome Suursaatkonna poolt. Naisorganisatsioonide uut mailing listi tutvustab Selve Ringmaa.Iga maakond/ümarlaud räägib 5 minutit sellest, kuidas naisorganisatsioonid omavahel suhtlevad ja mida on kohapeal tehtud
12.30-12.40 Kohvipaus
12.40- 13.40 Ülle Marike Papp ja Anu Laas CEDAW konventsioonist ja muudest naisi puudutavatest rahvusvahelistest lepetest, Eesti raportist ÜRO-le.
13.40 – 14.30 Lõuna ja töögruppidesse registreerumine
14.30-16.20 Paneeldiskussioon – Soolise võrdõiguslikkuse seadus
*Liia Hänni käsitleb poliitilist aspekti seaduse elluviimisel ja praegust asjade seisu Riigikogus
*Janek Laidvee räägib seaduse eelnõu saamisloost ja juriidilisest poolest
*Ülle-Marike Papp Euroopa Liidu vastavast seadusandlusest
*Laura Paide naiste osalusest poliitikas ja sookvootidest
16.20 – 16.30 Kohvipaus
16.30 – 18.00 CEDAW raporti analüüs, soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu toetamine, Sotsiaalharta täitmisele kaasaaitamine ja kontroll.
Töörühmad 5 rühma. Töörühma juhid:
1. võrdsus perekonnas ja peresuhted (Kadri Jäätma, Helle Niit)
2. tervis (Anu Kasmel)
3. poliitika (Liia Hänni, Tiina Raitviir)
4. vägivald (Velda Veia)
5. töö- ja pereelu ühitamine (Reet Laja, Leeni Hansson)
18.00-19.00 Töörühmade kokkuvõtted (ja ettepanekud), Anu Laas
19.00-20.30 Õhtusöök

 

13. jaanuar Naised ühiskonnaelu mõjutajatena.
10.00 – 10.30 Hommikukohv
10.30 – 11.20 Tiina Raitviir Soolise tasakaalustatuse saavutamise teed riiklikul ja kohalikul tasandil
11.20 – 12.00 Erki Korp võrgustikest ja nende erinevustest hierarhilistest süsteemidest
12.00 – 12.30 Kohvipaus
12.30 – 15.00 Sissejuhatus töörühmadesse (3 rühma)
*Naiste katusorganisatsioon või võrgustik
*Naiste üle-eestilise kongressi kokkukutsumisest 2002. a. (mis peaks ette valmistama rahvusvahelise konverentsi Eesti osal aastal 2003), sellel käsitletavate teemade väljaselgitamine
*2002 a naiste ümarlaudade ühisteemad
15.00 – 16.00 Lõuna ja pidulik lõpetamine