Ümarlaua eesmärk: Fookusgrupi uurimus valdkonna otsustajatega naiste osalusest otsustavates kogudes ja praktikute-ekspertidega naistreenerite töötingimustest, tüdrukute, neidude, täiskasvanud naiste ja vanemate naiste spordi võimalustest ja valikutest
Osalesid:
Piret Lauk – Eesti olümpiakomitee koolitus- ja arendusjuht
Elina Kivinukk – spordipsühholoog
Maarja Värv – “Spordis ainult tüdrukud” podcasti saatejuht
Debora Saarnak – “Spordis ainult tüdrukud” podcasti saatejuht
Piret Niglas – liikumisõpetaja, endine professionaalne sportlane, kolmekordne olümpiaveteran
Tiina Veider – liikumisõpetuse õpetaja ja harrastussportlane
Arina Slusar ja Olesja Skatšova – osalesid konkursil, kus pidi välja mõtlema ideid projekti jaoks, mis lahendaks soolise võrdususe probleemi. Tulem: tehisintellekt, mis parandaks naiste meediakajastust spordis. (Tänavuse «Girls go circular» programmi raames tuli osalejatel välja mõelda soolist ebavõrdsust vähendava tehisintellekti idee. Eestit esindas Audentese Rahvusvahelise Gümnaasiumi ja Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilastest koosnev tiim, kuhu kuulusid Arina Sljusar, Veroonika Medjantseva ja Olesja Tkatšova)
Marion Ründal – MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus projektijuht, Reet Laja – MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) esinaine.
Ümarlaua sissejuhatuses teeb ENUTi juhatuse esinaine Reet Laja ülevaate sellest, kuidas ENUT on senini naiste ja tütarlaste olukorrale spordis tähelepanu pööranud. Viimasel 7-8 aasta jooksul on ENUT spordi valdkonda tähelepanu all hoidnud, 2018. aasta ENUTi kevadkonverentsil ka eraldi teemat „Naised, mehed ja sport“ käsitlenud ja ka Eesti Olümpiakomitees kohtumisel nais- ja meessportlaste treeningu- ja võistlustega seotud tingimusi arutanud.
Tänaseks on Euroopa Komisjon pööranud tõsist tähelepanu naistele ja meestele spordis, nii valdkonna juhtimisel, sportlaste kui ka treenerite tasandil. Välja on töötatud ja vastu võetud selged juhised, mille alusel teemaga edasi minna kõigil tasanditel. Volinik Gabrieli loodud spordis soolise võrdõiguslikkuse kõrgetasemeline töörühm esitas Euroopa Komisjonile, ELi liikmesriikidele, riiklikele ja rahvusvahelistele spordiorganitele ning kohaliku tasandi organisatsioonidele tegevuskava ja soovitused, et saavutada võrdsem sooline tasakaal spordis. Pikaajalise mõju tagamiseks peaksid meetmed olema tugevalt suunatud kohalikule tasandile. On aeg hakata neid juhiseid järgima. Hea meel on selle üle, et Eesti Olümpiakomitee haakus tänasel arutelul meiega. Ka seetõttu, et värskelt on saanud Eesti Olümpiakomitee presidendiks just naine.
Seekord keskendume treeneriks saamisele ja treeneritööle.
Ümarlaua peaesinejana toob Elina Kivinukk välja, et elab väga tuliselt kaasa naistele teemale spordi valdkonnas. Praegusel hetkel tegeleb Elina uuringuga, keskendumaks sellele, kuidas läheb Eestis tipptasemel naistreeneritel.
Miks naistreener on oluline või miks on vajalik, et naistreenereid oleks rohkem?
- Identiteediga eeskujuks
- Pere-karjääri ühendamise võimalused – toodud välja ühest ballettiteemalisest uuringust, kus noored tüdrukud nägid, et pere ja karjääri on võimalik ka ühildada, näiteks võttes laps trenni kaasa
- Jõustab tüdrukuid ja naisi juhtimisel – kui naised osalevad spordis, siis antakse neile ka hääl ja oskavad end rohkem väljendada
- Mõjutab inimesi positiivselt – nende enesehinnangut, enesetõhusust, enesetaju annab teavet ja nõu naiste vaatenurgast, pakub erinevaid vaatenurki töökohapõhises arendustegevuses, tekitab kuuluvustunde
- Näitab, et treeneritöö on elujõuline karjäär
- Peegeldab ühiskonna proportsioone
Uuringutest toob Elina välja, et põhiprobleem naistreenerite osas on nende väiksem osakaal. Kuigi, naistreenereid on üle poole, siis tippu jõuab neid vähe. Samuti treenivad naistreenerid tõenäolisemalt sportlasi (noored, lapsed), kes osalevad rohkem n.ö naiste spordialadel, näiteks iluvõimlemine või iluuisutamine. Lisaks tutvustab Elina uuringut, mille põhjal on toodud välja takistused naistreeneri teekonnal. Tulemustest on selgunud, et:
- Tegelikult väga sageli naistreenerid tunnevad seda, et nad ei ole alati enesekindlad ja eeskujude puudumise tõttu on väga keeruline sõna võtta või arvamust avaldada.
- Inimestevahelised takistused – mittetoetavad suhted. Naiste vähetasustamine hariduses. Nähtamatus.
- Organisatsiooniline tasand – kehvad töötingimused, kehv juhtimiskultuur.
- Kultuurilised takistused – „hea juht on mees“ või „naised on liiga emotsionaalsed“.
Naiste sporti kajastatakse meedias vähem. Elina toob välja huvitavaid näiteid, mis kursuse „naised ja sport“ raames arutleti:
- Spordikommentaator, kes kommenteerib rallit. See sportlane on ainuke õrnema soo esindaja.
- Spordialaliit nimetab enda seminari mängumeeste koolituseks.
- Esindusorganisatsiooni juubeli üritusest avaldati facebookis 74 pilti. Pilte naistest oli ainult 5.
- Olümpiamängude sõudmise võistlustel näidatakse enne meeste sõudmist ja siis alles naiste võistlust. Kommentaatorid ei kommenteeri seda võistlust, vaid räägivad oma kohtumisest meessõudjatega. Ainult 4% naiste spordist kajastatakse.
- Meestreener saabub spordiklubi treenerite koosolekule ning tervitab kättpidi kõiki meestreenereid. Naistele tähelepanu ei pööra.
- Positiivses võtmes toob Elina välja, et ERR teeb tegelikult head tööd (podcast ja toob naisi rohkem esile).
Soovitused ja suunad – treenerikoolitused eritasemel tegutsevatele naistele. Pakkuda mentorlust – 1-1 mentorlussuhted võivad naisi spordis palju toetada. Kujundada värbamisprotsess kaasavamaks. Toetada valdkonna atraktiivsust läbi kommunikatsiooni (jagada lugusid ja näidata eeskujusid).
Vestlusringiga jätkab Piret Lauk, tuues välja, et EOK vastutab sportlaste hariduse eest (erinevad hariduslikud tegevused sportlastele) tuues välja, et loodetavasti suureneb lähiaastatel koostöö ülikoolidega. Eesmärgiks, et spordikarjääri lõppedes saavad endised sportlased elus edukalt hakkama. Lisaks on loodud neljatasandiline koolituspüramiid spordivaldkonna töötajate arendamiseks. Juhtimiskoolituse osas tööb Piret välja, et EOK jälgib, et vähemalt 40% osalejatest oleksid teisest soost. Samuti, saavutades esimese kahe astme koolituste (suunatud spordiklubidele) osalejate seas sooline võrdsus, on toetussumma (ROK poolt) selles osas ka natukene suurem.
Reet Laja toob esile küsimuse, uurides kolmel korral olümpial käinud Piret Niglaselt, kas tal on tähelepanekuid oma sportlasteelt, mis jäi mõne aja taha. Kuidas tema näeb olukorda treenerite seas? Piret Niglase mälestused meeste osas ei ole just kõige paremad, just otsustamise suhtes ja kuidas on käitutud naistega. Seda ajastut kirjeldamaks toob ta välja, et „kui kedagi üle parda visati, siis alati visati ennem naine üle parda, kui visati mees“. Sellel ajastul, kui tema oli sportlane, siis alati oli kannatajaks naine ehk kui oli vaja kellestki loobuda, siis seda oli lihtsam teha naisspotlasega, kui meessportlasega.
Vestlusringis tuuakse välja, et on soov ajaloolist poolt muuta, et uutel generatsioonidel läheks kergemini. Tänapäeval tegutseb Eestis Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, mille valdkonda kuuluvad lisaks antidopingule ka spordieetika (treenerieetika) ja kokkulepemängude teemad. Samuti tuuakse esile väärkohtlemise teema, millest varasemalt üldse ei räägitud.
Üks vestlusringis osaleja toob esile huvitava näite omast kogemusest, kus ürituse mees- ja naisvõitjat autasustati väga erinevalt. Näiteks, kui naisvõitja sai auhinnaks kaamera, siis meesvõitja sai auto. Kui too hetk sellele nii palju ei mõelnud, siis tagantjärele tekitab nii suur ebavõrdsus kehva tunde. Samuti tuuakse välja, et nooremas eas sportlane ei saa ebavõrdsusest nii palju aru, kui vanemas eas olles, et poistel/meestel on juba nooremast peale paremad tingimused. Siin kerkib esile ka see, et poiste/meeste sporti lihtsalt kajastatakse rohkem.
Reet Laja jätkab vestlusringi uurides, kuidas sündis selline podcast nagu „Spordis ainult tüdrukud“. Pikalt mõeldud plaanist, et oleks podcast, mis on suunatud naistele, meenus podcast „mehed ei nuta“. Järgnevalt tehtud „naised nutavad“ naljast tekkis mõte, et miks ei võiks teha podcasti naistest spordis. Podcasti saatejuhid toovad välja huvitava aspekti, et tagasisidet on pigem rohkem meestelt, kui naistelt ning arusaadavalt kõnetavad erinevad teemad erinevaid osapooli.
Samuti uurib Reet Laja, kuidas tekkis Marinal ja Olesjal idee minna võistlema soolise võrdsuse teemal. Alustanud õpilasfirmast, saadeti emailile ühel päeval kiri, et on selline võislus, kus 3 tüdrukut peavad mõtlema tehisintellekti jaoks idee, mis lahendaks soolise ebavõrdsuse probleemi. Idee sporditeemal seda teha tekkis sellest, et mõlemad on spordiga juba lapsest saati seotud olnud ning üks nendest tegeleb ka tipptasemel (iluuisutamine). Vaadates uuringute tulemusi, siis meedias räägitakse spordis ikka pigem meestest, kui naistest (40% naistest tegeleb spordiga, kuid vaid 4% kajastatakse). Tulemina antud projektist toovad esinejad välja, et loodavad, et nende AI lahendus võiks teha analüüsi ja ettepanekuid meediakajastusest, kuidas naiste osakaalu meedias suuremaks teha.
Aruteluringis kerkib teemana esile ka inimressursi puudus, kes arendaks ja edendaks spordipoliitikat ehk otsustustasandil on tunduvalt vähem naisi. Ühelt poolt seetõttu, et naised võibolla ei soovi osaleda, kuid teistpidi puudub hea kaasamistöö omaenda inimeste seas. Samuti joonistub välja, et suures osas on puudu rahast, et kaasata rohkem inimesi protsessi.
Kohtumise lõpetuseks toob Reet Laja esile küsimuse, kuidas „naised spordis“ teemaga edasi minna ning millised võiksid olla need põhilised punktid, millega edasi liikuda? Tähelepanekud ja mõtted:
- Treenerikoolituste süsteemi muutus.
- Treeneritel puudub organisatsioon/inimene, kes neid kaitseks murede puhul.
- Kõrghariduse liiga suur seotus, mis määrab treeneri tulevikku kutse saamisel. Samuti hetkel määratletud koolituste tasemed panevad liiga karmilt paika piirid, mida võid ja mida ei tohi teha.
- Paljud meestreenerid ei tea, kuidas naisi treenida (füsioloogilised ja vaimsed aspektid).
- Liiga palju mehi otsustustasemel. Rohkem naisi juhtimisse kaasata. Tuua rohkem naisi pilti
Uurida ning teha ülevaade olukorrast erinevatel sporditasemetel, mida saaks arvesse võtta ja viia sel teemal läbi laiemad arutelud.
Lisad:
Factsheet_Gender-Equality-in-Sport_ET EPRS_ATA2024759597_EN