Naiste osalus spordis näitab pikkamisi tõusutrendi, kuid siiski oluliselt vähem naisi võrreldes meestega tegeleb vabal ajal spordiga.

Euroopa Komisjon on käivitanud Eurobaromeetri regulaarse uuringu (siiani 2013, 2017 ja 2022) et jälgida spordis ja kehalises tegevuses osalemise suundumusi, sealhulgas kehalise aktiivsuse taset EL 27-s.

2014. aasta Eurobaromeetri uuringust selgus, et meestest tegeleb korra nädalas spordiga 45%, naistest 37%. Uuringutest selgus, et 37% meestest ja 47% naistest pole kunagi tegelenud spordiga.

Erinevus naiste ja meeste vahel on suurem nooremates vanusegruppides. 74% meestest vanuses 15-24 eluaastat tegelesid spordiga kord nädalas, naisi samast vanusegrupist aga 55%. Sooline lõhe on väiksem vanemates vanusegruppides (40-54 ja 55+), kus mehed ainult veidi rohkem tegelevad spordiga. Sama tulemus ilmnes ka regulaarse füüsilise koormuse korral (30 minutit mõõdukat füüsilist tegevust 5 päeva iga nädal), lõhe naiste ja meeste vahel on tähelepanuväärne – nooremaealistes gruppides (vastavalt 15% ja 8%) ja väheneb vanemaealiste gruppides.

2022. aasta uuring näitas, et 38% eurooplastest tegeleb spordiga või treenib vähemalt kord nädalas või sagedamini ning 17% harvemini kui kord nädalas. Kuni 45% eurooplastest ei tee kunagi trenni ega osale kehalises tegevuses. Kuigi võrreldes 2017. aasta Eurobaromeetriga on tegemist stabiliseerumisega, on spordi ja kehalise aktiivsuse jätkuv edendamine endiselt väga vajalik. Uuringust selgub ka, et COVID-19 pandeemia ajal vähendasid pooled eurooplastest oma aktiivsust või lõpetasid selle üldse.

Eurobaromeetri tulemused toetavad tugevalt Euroopa Komisjoni jõupingutuste olulisust soolise võrdõiguslikkuse parandamisel spordis, kuna sooline lõhe regulaarselt treenivate inimeste vahel on endiselt meeste kasuks. Sellega seoses on julgustav teada, et enamik vastajaid 25 ELi liikmesriigis kinnitab, et neile meeldib võrdselt jälgida nii meeste kui naiste spordivõistlusi meedias.

Hea meel on ka selle üle, et Eesti näitajad spordiga tegelemisel on veidi kõrgemal EL keskmistest näitajatest, kuid jääme veel tugevalt alla Soomele, Luksemburgile, Hollandile, Taanile ja Rootsile, kus vähemalt 59% inimesi tegeleb spordiga kord nädalas või tihedamini (Eesti näitaja 42%).

Rohkem infot Eurobaromeetri ja raporti kohta

• Eurobaromeetri uuringute sari Sport and physical activity
• 2022. aasta raport täismahus
• 2022. aasta faktileht Eesti kohta

Soolise osalemise määr spordialadel, mida traditsiooniliselt seostatakse meestega

Näiteks FIFA (Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon) on registreerinud Saksamaal 5,4 miljonit meesjalgpallurit, võrreldes 0,8 miljoni naisjalgpalluriga. Inglismaal on need arvud vastavalt 1,3 miljonit ja 98.000. Prantsusmaal 1,7 miljonit meessoost jalgpallurit ja 49.000 naissoost jalgpallurit.

1900. aastal toimunud Pariisi Olümpiamängudel võistelnud 997 sportlasest olid vaid 22 naised, kes osalesid vaid viiel alal. Alates sellest ajast on toimunud järk-järgulised muutused naiste kaasamises olümpialiikumisse.

2012. aastal toimunud Londoni Olümpiamängudel osalesid naised juba kõikidel aladel.

Alles 2021. aasta Tokio olümpiamängude puhul saab väita, et nais- ja meessportlaste tasakaal osalejate seas on saavutatud. Mängudel võistles 49% nais1 ja 51 % mehi. Selleni on jõutud tänu rahvusvahelistele ja siseriiklikele kokkulepetele ja sihipärastele meetmetele ning projektidele soolise ebavõrdsuse vähendamiseks spordivaldkonnas.

Spordis on kaks suunda, mida arvestatakse Euroopa Liidu tasandil üha enam – kutseline ja harrastussport. Mõlemal juhul on sport laiaulatuslik ja kiire kasvuga majandusharu, mis annab olulise panuse majanduskasvu ning töökohtade loomise heaks. Sport soodustab sotsiaalset suhtlust, mis on oluline noortele ja vanadele, naistele ja meestele, ning parandab füüsilist ja vaimset tervist. Sport võib toetada ka haridust, suhtlus-, läbirääkimis- ja juhtimisoskusi, mis on olulised naiste õiguste edendamiseks.