European youth (SIA4Y)” SIA4Y idee pärineb 2017. aastal Riias toimunud seminarilt „Making the Waves”. Projekt „Strengtening civil society rights by Information Access for European Youth” kestis pea poolteist aastat (2018-2020) ning oli osa programmist Europe for Citizens Programme.
SIA4Y juhtmõte on, et toimiva demokraatliku riigi alustala on eelkõige läbipaistvus ning seetõttu on oluline noori vastaval teemal harida. Projekti põhieesmärk oli informeerida noori õigusest teabele ning suunata neid seda õgust kasutama kohalikul, riiklikul ja ka rahvusvahelisel (Euroopa Liidu) tasandil.
Projekti eesmärgiks oli tutvustada Euroopa noortele avaliku teabe allikaid, nende kasutamist ning innustada neid seeläbi olema ka aktiivsed kodanikud.
ENUT tutvustas projekti raames noortele ka sootundlikku eelarvestamist ning tegi koostööd eelkõige noortevolikogudega, mis on ühenduslüliks noorte ning kohalike omavalitsusteja nende volikogude vahel.
SIA4Y raames toimus partnerriikides kokku 9 kohtumist, kus osales pea 400 noort. 2019. aasta aprillis toimus SIA4Y projekti Eesti kohtumine. Kohtumisel osalesid peamiselt õpilased ja noortevolikogude liikmed. Päeva jooksul arutleti erinevate kodanikuühiskonna teemade üle ning Eesti endine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper tutvustas sootundlikku eelarvestamist. Saadud info põhjal analüüsisid noored kahe omavalitsuse eelarvet.
2019. aasta jooksul viidi kohtumistel osalenud noorte seas läbi küsitlus ja valmis projekti ideed ning tulemusi kokkuvõttev dokument „Youth for Healthy Democracy in the European Union” (autorid Sylwia Mrozowska, Barbara Kijewska).
„Youth for Healthy Democracy in the European Union” on heaks materjaliks haridusasutustele ja noortega tegelevatele organisatsioonidele, et selgitada noortele aktiivseks kodanikuks olemise vajadust ning tutvustada avaliku teabe allikaid.
SIA4Y projektis osalenud noorte seas tehtud uuring tõi välja, et:
- Noored teavad, et õigus teabele on oluline aspekt demokraatia toimimiseks, kuid arvavad, et avalikud asutused saavad avalikku teavet peita, kui seda soovivad. See omakorda väljendab usaldamatust asutuste vastu. Omanditunde ning poliitiliste protsesside mõistmise suurendamiseks korraldas Eesti Noorteühenduste Liit näiteks aastaid varivalimisi ning 2017. aastal viidi läbi valimiste valvurite programm valimiste korrapärasuse jälgimiseks.
- Kui noor on oma õigusest teadlik, ei oska paljud neist ikkagi midagi küsida. Poliitikakujundamine tundub mitmetele ühesuunalise tegevusena, mille käigus noortel sõnaõigust pole ning nende arvamusest ei huvituta. Kui noori kaasataks otsustamisesse enam, tõuseb nii omanditunne kui vajadus avalikku informatsiooni kasutada. Noore ja poliitika vaheliseks lüliks on Eestis näiteks noorte volikogud, mille kaudu saavad noored oma hääle aktiivselt kuuldavaks teha.
- Mida lihtsam on olulisele teabele ligi pääseda, seda rohkem noor seda kasutab. Eks ka siin on muidugi roll kodaniku- ja noorteühendustel ning koolidel, mis õpetavad noortele, kuidas andmeid ning tekste jõukohasemaks teha ja neid mõista.
Kindlasti pole teabe pärimine vaid kodanike vastutus. Nii kodanikuühiskonna organisatsioonid kui avalikud asutused ja poliitikakujundajad peavad vaeva nägema, et tõsta noorte ja teiste kodanike teadlikkust avaliku teabe olulisusest – kodanike kaasamine aitab kasvatada ka erinevate asutuste usaldusväärsust.
Projekti eestvedaja: Economic Society branch in Gdańsk – Poola
Projekti partnerid:
Socialas Inovacijas Centrs Latvia – Läti
WeCitizens – WijBurgers – NousCitoyens Belgium – Belgia
Aktiivinen Eurooppalainen Kansalainen Suomi Ry Finland – Soome
Association of Polish Communes Euroregion Baltic – Poola
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Estonia – Eesti