Reet Laja pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Reet Laja — Kodanikuühiskonna teenekas eestvedaja
Reet Laja on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalpsühholoogia eriala ja magistriõppe organisatsioonikäitumises Tallinna Ülikoolis. Ta on töötanud Tartu Ülikooli Sotsioloogia Laboratooriumis, Eesti Majandusjuhtide Instituudis ning üle kümne aasta Sotsiaalministeeriumis, sealhulgas ministri nõuniku ja osakonnajuhatajana.
Lisaks tööle sotsiaalpsühholoogi ja sotsioloogina on ta tunnustatud juhtimiskonsultant ja täiskasvanute koolitaja. Tal on pikaajaline kogemus strateegiate ja arengukavade koostamisel ning analüüsil, täiskasvanuhariduse ja projektijuhtimise nõustamisel ning mentorluse rakendamisel nii äri- kui mittetulundussektoris. Tema ekspertiisi hulka kuuluvad töö- ja pereelu ühitamine, tööelu tasakaal, soolise võrdõiguslikkuse tagamine ettevõtetes ning sootundlike eelarvete alased konsultatsioonid.
Üle kümne aasta on Reet Laja olnud OSCE ekspert demokraatia, kodanikuühiskonna arengu ja võrdõiguslikkuse valdkondades. Aastatel 2015–2021 kuulus ta Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) ekspertfoorumi koosseisu.
Reet Laja on olnud aktiivne kodanikuühiskonna arendaja alates 1990. aastate algusest. Tema algatusel loodi 1992. aastal Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA), mille esimene president ta oli. EENA on loonud Eestis tugeva ettevõtlike naiste võrgustiku, mis toetab naiste majanduslikku iseseisvust, juhtimisoskusi ja osalust otsustusprotsessides.
Samal perioodil osales ta Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni loomisel ja on alates 2016. aastast selle juhatuse liige. Assotsiatsioon toetab konsultatsioonivaldkonna professionaalset arengut ja eetilist nõustamiskultuuri, soodustades kompetentsete nõustajate panust nii äri- kui mittetulundussektoris.
Reet Laja oli üks MTÜ Naiskoolituse Keskuse asutajatest (1991), mis oli üks esimesi taasiseisvunud Eestis loodud vabaühendusi. Keskus aitas luua aluse sooteadlikule kodanikuühiskonnale, pakkudes naistele koolitusi ja mentorlust ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks. Hiljem liitus keskus Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega (ENUT), mille juhatuses on Reet Laja tegutsenud alates selle asutamisest 1997. aastal. ENUT on olnud Eesti soolise võrdõiguslikkuse, nais¬teaduse ja kodanikuühiskonna arendamise keskne tugistruktuur, mis ühendab teadustöö, poliitikakujundamise ja võrdõiguslikkuse edendamise praktikaid.
Aastal 2000 osales ta Eesti Haridusfoorumi (EHF) loomisel ning kuulub tänaseni selle juhatusse. EHF on loonud olulise koostööplatvormi haridusvaldkonna arendajatele, õpetajatele ja teadlastele, kujundades kaasavat ja teadmistepõhist hariduspoliitikat Eestis.
Poliitiliselt on Reet Laja aktiivne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, olles SDE Naiskogu Kadri president aastatel 2005–2017. Naiskogu Kadri on olnud oluline poliitiline häälekandja naiste esindatuse, võrdsuse ja sotsiaalse õigluse teemadel, tuues naiste vaatenurga Eesti poliitikasse.
Reet on osalenud Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel ning tegutsenud Kesklinna osakogus. Samuti kuulub ta mälutreenerite ühendusse 65B ja Eesti Sotsioloogide Liitu. Mälutreenerite ühendus 65B toetab eakate vaimset aktiivsust ja elukestvat õpet, aidates hoida mälu ja kognitiivseid oskusi ning tugevdades põlvkondadevahelist sidusust. Eesti Sotsioloogide Liit ühendab sotsioloogia professionaale ja edendab teaduspõhist arusaama ühiskonna protsessidest, toetades sotsiaalteaduste rakendamist ühiskondlikus otsustamises.
Reet Laja on olnud mitme katusorganisatsiooni – Vabaühenduste Liidu, Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) ja Eesti Naiste Ümarlaua (ENÜ) – käivitamise juures ning osalenud aktiivselt rahvusvahelistes võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamise projektides.
Tema töö on aidanud edendada naiste õigusi ja osalust nii Eestis kui ka Euroopa idapartnerluse riikides (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kõrgõstan, Ukraina ja Moldova). Reet Laja on kogu taasiseseisvunud Eesti aja olnud vabaühenduste väsimatu eestvedaja, demokraatliku ühiskonna ja soolise võrdõiguslikkuse järjekindel toetaja.
Kokkuvõte
Reet Laja töö on olnud määrava tähtsusega Eesti kodanikuühiskonna ja soolise võrdõiguslikkuse arengus — ta on loonud, hoidnud ja ühendanud institutsioone, inimesi ja väärtusi, mille najal on kujunenud tänapäevane demokraatlik ja kaasav Eesti ühiskond.
| Fotod Presidendi kantselei, Raigo Pajula |
