Juba kaheksandat korda viis ENUT läbi konkursi ja kuulutas oma kevadkonverentsil välja aasta parima sooteadliku MTÜ. 2017. aastal osutus selleks Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL).

EAKL on katusorganisatsioon 18 haruliidule. Liikmete arv eelmisel aastal oli ligi 22000 inimest, naiste osakaal sellest moodustab juba 4. aastat 50%.

Tegutsedes kõigi keskliidu haruametiühinguorganisatsioonide liikmete heaks, pööratkse ka teadlikult oma projektides ja tegevustes tähelepanu mõlema soo probleemidele.

Oma alamtegevuse raames tegeletakse ka soolise tasakaalu, diskrimineerimise ja võrdse palga teemadega. EAKLi volikogu poolt kinnitatud tegevuskavas (2016-2019) on eraldi punktid nii kõigi diskrimineerimise liikide kui soolise palgalõhe vähendamisega tegelemiseks, sh on püstitatud eesmärk vähendada soolist palgalõhet 1% aastas oma liikmete seas.

Kogutakse eraldi aastastatistikat oma liikmete kohta. Pööratakse tähelepanu sellele, et juhtimisorganid oleksid võimalusel sooliselt tasakaalustatud. On olemas eraldi meetmed soolise palgalõhega tegelemiseks oma liikmete tasandil, kuid arvutatakse soolist palgalõhet ka töötajate lõikes üldse ning oleme selle põhjal eelmisel aastal ka osa töötajate palku korrigeerinud.

Koos teiste huvikaitseorganisatsioonidega (ENUT, Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ja Inimõiguste Keskus) on moodustatud palgalõhe koalitsiooni, mille raames tuldi välja ka Palgalõhe vastu!plaaniga selle aasta võrdse palga päeval. Vastu!plaanile kirjutas alla ka soolise võrdõiguslikkuse volinik. Püütakse taha tõhusamat koostööd Tööandjate Kskliiduga ja neid koalitsiooni tegevusse haaratai.
Tehtud on üks ESF vahenditest koolitus soolise palgalõhe koalitsiooni liikmetele; eelmisel aastal viidi läbi naiste jõustamiskoolitus oma naistöötajatele ja haruliitude naisjuhtidele. Koostöös Praxisega toimus EAKLi töötajate ja haruametiühingute juhtide soolise palgalõhe koolitus, kus analüüsisiti just ametiühingute võimalusi soolise palgalõhe vähendamiseks.

Aktiivselt on tegeletud vanemahüvitise seaduse muutmise ettepanekutega Sotsiaalministeeriumile.
Ollakse aktiivne eestkosteorganisatsioon nii soolise palgalõhe, töökeskonnas valitseva diskrimineerimise kui pereelu parema ühitamise, sh vanemahüvitise muutmise eelnõu kommenteerimisel. Püüame pidevalt ka avalikku diskussiooni sel teemal algatada.

Toetatakse ametiühinguliikmeid kandideerimisel KOV ja Riigikogu valimistel, olenemata erakonnast.

Pereelu tähtsust silmas pidades püütakse oma koosolekuid planeerida nii, et inimesed jõuaksid õigel ajal lasteaeda (peale kella 16.00 ei korralda koosolekuid) või saaksid vajadusel teisi perekohustusi täita.

EAKLi vastus küsimusele, milline on kasu naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisest organisatsiooni jaoks, oli jätgmine: paranevad organisatsiooni tegevuse tulemused, organisatsiooni positiivne maine ja tegevuse positiivse mõju suurenemine ühiskonnale, võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ennetamine, rahulolevamad töötajad ja liikmeskond, võimalus saada juurde uusi liikmeid

Veebileht www.eakl.ee

 

Lisaks konkursi üldvõitjale kuulutati välja ka parim noorte organisatsioon – Eesti Üliõpilaste Liit (EÜL).

Kuigi EÜLis on kohati tugev naiste ülekaal, seistakse igati soolise võrdõiguslikkuse eest. Olukord peegeldab paljuski olukorda kõrghariduses üldiselt – naisi on osal erialadest pea 2/3 ja mehi 1/3. Soolise tasakaalu saavutamine on keeruline.

Liidul olemas poliitilised seisukohad, mis puudutavad sotsiaalset, s.h. soolist võrdõiguslikkust. Neid seisukohti järgitakse oma tegevustes:
1. Kõrgkoolide akadeemilise ja tugipersonali karjäärimudelid peavad võimaldama võrdseid arenguvõimalusi kõigile töötajatele ja tudengitele sõltumata soost.
2. Riigi ja kõrgkooli ülesandeks on edendada soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ja vähendada sooliste lõhede taastootmist haridussüsteemis.
3. Diskrimineerimist puudutavatele juhtumitele peab järgnema asutuse/kõrgkooli vastava distsiplinaarorgani poolne reaktsioon.”

Kuigi põhikiri ega töökord ei maini juhatuse liikmete seas soolist võrdsust, on EÜLis olnud pea alati juhatuse liikmete seas sooline tasakaal või paaritute juhatuse liikmete puhul mitmekesisus.

Kuna EÜL võttis 2015. aastal vastu seisukohad soolise võrdõiguslikkuse kohta, on seda teemat käsitletud seminaridel/koolitustel/aruteludel enne seisukohtade loomist ja ka nende ajal. Samuti on liikmeid kursis hoitud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tegevusega, kuna EÜLi esindaja selle kogu liige on.
EÜL on rahvusvahelisel tasandil (ehk Euroopa Üliõpilasliidus ehk ESUs) naiste osalust ja rolli uuriva töörühma liige.

Kaugtöö ning paindlik tööaeg on osa igapäevaelust.

Ollakse kõrgkoolides lastehoiu pakkumise poolt ning paindliku õppeaja sisse seadmise poolt.

Veebileht www.eyl.ee