Selgitatud palgalõhe tuleneb n-ö objektiivsetest teguritestehk sellest, et naised ja mehed on koondunud erinevatele ametialadele ja sektoritesseja töötavad erineva koormusega, naiste tööstaaž on üldiselt madalam, naised ja mehed on erineva hariduse ja eriala ning keeleoskusega.
Selgitamata palgalõhe tähendab seda, et näiteks haridus, ametiala ja teised tegurid on meeste janaiste jaoks erineva tasuvuse ehk kasulikkusega. Järelikult mõjutavadneed tegurid meeste ja naiste palka erinevalt. Selgitamata palgalõhe väljendab ühelt poolt tööturul toimuvat diskrimineerimist, aga teisalt ka selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta (näiteks intelligentsus, motivatsioon, pühendumus jm taolised tegurid). Eestis tehtud varasemates uuringutes (Anspal jt 2010; Rõõm, Kallaste 2004; Anspal, Kallaste 2007) on leitud, et suur osa soolisest palgalõhest on selgitamata.
Palgalõhe dekomponeerimine – palgalõhe hindamisel ja tõlgendamisel jagataksevaadeldav palgalõhekahte ossa: individuaalsete (ehk tootlike) karakteristikute poolt selgitatud osa ning selgitamata (mitte-vaadeldav, ka nn diskrimineeriv) osa, mis tuleneb vaadeldud karakteristikuteerinevast tasuvusestehk erinevustest regressioonikordajatesja muudestisiklikest eripäradest, mis ei ole otseselt vaadeldavad.
Vertikaalne sooline segregatsioon tähendab, et kuigi nt naisi võib mingil elualal olla rohkem kui mehi, on nende positsioonid tihti piiratud madalamate astmete töökohtadega.
Horisontaalne sooline segregatsioon tähistab olukorda, kus ühtedes tegevusvaldkondades või kutsealadel domineerivad naised, samas kui teistes mehed.
Otsene sooline diskrimineerimine – isiku kohtlemine tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks vastassoost isikut samalaadses olukorras.
Kaudne sooline diskrimineerimine – nähtus, kus väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isiku(d) võrreldes teisest soost isiku(te)ga, ebasoodsamasse olukorda.
Sooline tasakaal (ingl gender balance) on meeste ja naiste tasakaalustatud (40%–60%) esindatus või osalus otsustavas kogus või muus kollegiaalses kogus
Vt terminoloogia alaseid materjale