Integration of refugees in Estonia – Participation and Empowerment
Refworld – Integration of refugees in Estonia – Participation and Empowerment
Refworld – Integration of refugees in Estonia – Participation and Empowerment
Sugu ja haridus keeles ja meeles Artiklikogumik 2016 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus SisukordEessõna Sooteadlikkus õpetajahariduses – mis ja milleks. Ü.-M. PappKonstrueerides ning legitimeerides traditsioonilist sooideoloogiat – Haridustegelased kui võtmeisikud. E.-M. RootsSooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud. K. Aavik, H. Uusma, M.
Kuidas on arenenud soouuringud hariduses Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Soouuringud hariduses on tulenenud praktilisest vajadusest kiiresti muutuvas maailmas vähendada traditsioonilisi sotsiaal-kultuurilisi piiranguid isiksuse arengule. Need piirangud lähtuvad soolistest eelarvamustest, soostereotüüpidest ja soolisest hierarhiast, mida enda ümber kogetakse.
Milles väljendub sooline ebavõrdsus hariduses? Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrd- õiguslikkuse edendamise, seega põhimõtte, et naistel ja meestel on võrd- sed õigused, kohustused,
Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest. Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja
Naiste staatuse komisjon (Commission on the Status of Women, CSW) on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) alakomisjon, mis koosneb 45 neljaks aastaks valitavast liikmest. Komisjoni eesmärgiks on naiste võimustamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine maailmas, selleks määratleb komisjon konkreetseid standardeid ja
COST Social Sciences and Humanities COST Action (A34) Gender and Well-Being: Interaction between Work, Family and Public Policies SOCIAL INDICATORS REPORT 2005-06 Reporters: Anu Laas Eda Merisalu Ken Kalling Merle Varik CONTENTS 1.
Reet Laja (RiTo 14), Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine Vabatahtlikel naisorganisatsioonidel on Eestis ammused traditsioonid, nende tegutsemisest on kasu mitte ainult naistel endil, vaid kogu ühiskonnal. Eesti riik on kiiresti arenenud. See on kaasa toonud vajaduse lahendada kiiresti
6. märtsil tähistasime feministi ja Eesti naisliikumise juhi Marie Reisiku 130. juubelit tema eluloost ja pärandist rääkiva loenguga, mida viis läbi Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige ning naiste ajaloo uurija Evelin Tamm. Loengu järel oli osalejail võimalus kuuldu põhjal muljeid
Eessõna autor: Vĕra Jourová Autor: Euroopa Komisjon. Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat Kirjastaja:Euroopa Liidu Väljaannete Talitus Ilmumisaeg:2016 Keel:eesti Loe Digaris
DIGAR Eesti ajalehed http://dea.digar.ee/ Eesti 1920-30ndate aastate ajakirjanduse analüütiline bibliograafia (BIBIS) http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Eesti artiklite ja retsensioonide kroonika 1940-1991 http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud?id=5625 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Artiklid http://www.elk.ee/riksweb/ Eesti sõjanduse bibliograafiline andmebaas (ESBA) http://ise.elnet.ee/screens/kv.html Filmialaste artiklite bibliograaafia http://efis.ee/et/varamu/bibliograafia Jaan Eilart. Bibliograafia http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/biblioserver/index2.php?id=96 Kodulugu.ee. Eesti
Uudiskirja saab lugeda siit!
Selle aasta Ladyfest toimub 8.-12. märtsil! Ladyfest on mittetulunduslik feministlik festival, mis sai alguse 2000ndate aastate alguses vabatahtlike ideest tõsta esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid jne uuel moel. Pärast õnnestunud esimest festivali on Ladyfest toimunud mitmel pool maailmas. Tallinnas toimub
2017. aastal täitub Eesti naisliikumise teekonnal mitu silmapaistvat tähtpäeva. Täpselt sajand tagasi said siinsed naised valimisõiguse ja toimus esimene eesti naiste kongress. 110 aastat tagasi asutati Tartus esimene naisi koondav selts ning 130 aastat tagasi sündis eesti naisliikumise suurkuju Marie
8. märtsil on naistepäev. Eestis seostame seda eelkõige lillede ja kommide kinkimisega, kuid naistepäeva saab ka teistmoodi sisustada. Ajalooliselt on see olnud päev, mil naised on streikinud, protesteerinud ja nõudnud võrdset kohtlemist ja inimõiguste austamist. 2017. aasta 8. märtsil toimub
„Tee teistele seda, mida sa sooviksid, et nad sulle teeksid,” selle oma tähise all astus tänavu 27. mail oma 8. peakoosolekuks Viinis kokku Rahvusvaheline Naisliit. See vanem ja mõjukaim naiste rahvusvaheline organisatsioon on oma 42-aastase tegevuse jooksul kogunud enda ümber
Feminist ja Eesti naisliikumise juht Marie Reisik sai 6. veebruaril 130-aastaseks. Kutsume teid sel puhul kuulama temale pühendatud loengut! Reisik oli õpetaja, tõlkija, kunstirühmituse “Pallas” üks asutajatest, Asutava Kogu ja Riigikogu liige, Tartu Naisseltsi üks asutaja ja juhataja, Tartu Naisliidu