ENUTi Uudised 1/2015

Sisukord

Lõppes arengukoostööprojekt “Lastele appi – ühendatud teadmised ja parim praktika Armeenia laste kaitseks!”

Tekst: Merle Pajus

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) on üks arengukoostöö ümarlaua (AKÜ) asutajaliikmetest ning teinud pikka aega selles valdkonnas koostööd ka Välisministeeriumiga. Oleme osa võtnud 2003. aastal heaks kiidetud Eesti arengukoostöö põhimõtete ja arengukoostöö dokumentide koostamisest. Varem läbi viidud suurematest projektidest saab välja tuua projekti “MTÜde ja valitsustevaheline koostöö Lõuna-Kaukaasias eesmärgiga peatada naiste ja laste inimkaubitsemine”, mille edukast läbiviimisest jäid väga head kontaktid kõigi Lõuna-Kaukaasia maadega. Viimane läbiviidud arengukoostööprojekt “Lastele appi – ühendatud teadmised ja parim praktika Armeenia laste kaitseks!” (01.01.2014-31.03.2015) keskendus laste väärkohtlemise ennetamisele, identifitseerimisele ja vähendamisele. Partneriteks olid sedapuhku MTÜ “Eluliin” Eestist ja MTÜ” Hope ja Help” Armeeniast.

1989. aastal võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel vastu Lapse õiguste konventsioon. ÜRO lapse õiguste konventsioonis on paika pandud lapse kõige üldisemad õigused, mille hulgas üks olulisem on turvaline kasvukeskkond. Paraku ei ole paljude laste üleskasvamine sugugi turvaline ning sageli on selle taga just täiskasvanud, kes tegelikult peaksid laste heaolu eest hoolitsema.

Ajaloost on teada, et mitmete põlvkondade lapsed on kannatanud väärkohtlemist igapäevaselt, füüsiline karistamine on olnud pikalt tavapärane kasvatusvahend, hoolimatus ja ekspluateerimine, näiteks lapstööjõud, argipäev. Õigustusi ja põhjendusi leidus mitmeid. 19. sajandi lõpus hakati aga vaikselt nägema väärkohtlemise pikaajalisi tagajärgi, mida alates 20. sajandist läbiviidud uuringud ka tõestasid. Selline kohtlemine avaldab lapse emotsionaalsele, sotsiaalsele ja intellektuaalsele arengule negatiivset mõju. Lapseeas väärkohtlemise ohvriks langemine tõstab tõenäosust kujuneda noorukieas või hiljem täiskasvanuna seadusrikkujaks, narkomaaniks või alkohoolikuks, samuti tõuseb harjumus probleeme vägivalla abil lahendada ning langeb enesekindlus. Kannatab vaimne tervis, tekivad psühholoogilised probleemid, mis suurel osal käivad kaasas kogu elu.

Viimati mainitud arengukoostööprojekti raames viidi läbi ulatuslik uuring lastevastase vägivalla ilmingutest Armeenias. Uuringu tulemustele tuginedes anti välja kaks infomaterjali: pedagoogidele mõeldud metoodiline juhend, kuidas koolides vägivalda vältida ning peamiselt noortele suunatud juhised Internetis turvaliselt suhtlemiseks. Tähelepanu püüdva kujundusega materjalid osustusid väga populaarseks. Neid levitati sihtgrupi teavitustel, koolitustel ja need on saadaval Armeenia partneri kodulehel.

Kui väga oluline on ennetustegevus ja tegelemine põhjustega, miks üldse lapsi vääralt koheldakse, siis vähemtähtis pole ka juba väärkoheldud lastele õigeaegse psühholoogilise ja juriidilise abi pakkumine, et trauma ei süveneks ega taastoodaks väärkohtlejaid. Projekti üks eesmärk oli ka väärkoheldud laste aitamine, koolitades kohalikke spetsialiste, kuidas pakkuda psühholoogilist ja juriidilist abi võimalikult lastesõbralikult. Selles valdkonnas on Eestil mõningane edumaa nii Armeenia kui mitmete teiste riikide eest, kelle juurdunud tavad, tabud ja traditsioonid ei lase muutustel nii kiiresti toimuda. Koolituse läbi viinud prokurör Raul Heido mainis: “Hetkel näen ma Armeenia põhiprobleemi inimfaktoris. Sisuliselt kõik politseiuurijad on meessoost, kes kindlasti suuremas osas ei sobi alla 10-aastaste laste ülekuulamistele eelkõige oma hoiakute ja temperamendi tõttu”. Psühhoterapeut Eda Mölderit üllatas, et koolitusgrupis osalejad ei tahtnud algul rääkida väga tundlikel seksuaalvägivalla juhtumite teemadel. “Kuid kui juba rühmatöid presenteeriti, olid osalejad rohkem avatud ja ise ka üllatunud, kui palju sarnaseid juhtumeid igal pool on”. Samas mainisid mõlemad, et koolitustel osalenud uurijad, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad janunevad uute praktikate ja teadmiste järele.

Peale inimeste on vaja ka vahendeid, mis nende tegevust toetaks. Eesti esimene laste ülekuulamisruum avati Tartu politseiprefektuuris aastal 2000. Enamikes riikides seda veel ei ole. “Kuid”, nagu selgitab prokurör Raul Heido, “ruumid iseenesest ei tööta, kui puuduvad laste vastu suunatud kuritegusid menetlevad eriuurijad”.

Lapsepõlvetraumade mõju isiksuse arengule on kestev. Väärkohtlemise ohvriks langenud lapsed vajavad seetõttu erikohtlemist, -eestkostet ja -tuge. Eestil on selles vallas aastatepikkune kogemus olemas, kuigi õppimisele ja uuendamisele on veel kindlasti meilgi ruumi. Eesti spetsialistid saavad aga oma praktilisi kogemusi ja teadmisi jagada nende maade esindajatega, kellel on lastesõbralike menetlusteni veel pikem tee käia.

 

Tšehhil valmis “Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2014–2020” ning toimus teine Tšehhi naiste kongress

Tekst: Merle Pajus

20. juunil 2015 toimus Prahas 2. Tšehhi naiste kongress. ENUTi esindajana võttis kongressist ja sellele eelnenud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiale pühendatud rahvusvahelisest konverentsist osa Merle Pajus.

Sõit leidis aset Friedrich Eberti Fondi seminari “Tšehhi edusammud ja poliitiline tahe soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas” raames. Nelja päeva jooksul kohtuti Tšehhi naispoliitikute ja -aktivistidega, kes töötavad soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgil. Seminarist oli osavõtjaid veel Leedust, Poolast, Slovakkiast ja Ungarist.

Visiidi kolmandal päeval võeti osa konverentsist, kus tutvustati ja arutati 2014. aastal Tšehhi Vabariigis valmis saanud ja vastu võetud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2014–2020. Strateegiat hakati koostama 2011. aastal ning see valmis suuresti tänu 2013. aastal võimule tulnud valitsusele, kes soolise võrdõiguslikkuse teemat oluliseks peab.

Kahepäevase rahvusvahelise konverentsi pealkiri oli “Avatud väljakutse”, millega vihjatigi sellele, et kuigi strateegia on valmis, on väljakutse selle elluviimiseks suur. Avakõne pidas inimõiguste, võrdsete võimaluste ja seadusandluse minister Jiří Dienstbier.

Esinejatest võib ära mainida Petr Pavlíku Karli Ülikoolist, kes andis edasi akadeemiliste ringkondade vaated: strateegia ülesehitus leiti olevat hea, on kirjas peaeesmärgid ja alaeesmärgid, samuti on iga teema juures toodud ära teemaga seotud valdkonnad ning tegevusplaanid. Kritiseeriti, et paljud eesmärgid on liiga optimistlikud ja tunduvad ebareaalsed.

Barbara Limanowska Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudist tutvustas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise (gender mainstreaming) protsesse: projekt – isolatsioon – areng – integratsioon – institutsionaliseerimine. Projektifaasis on vaid üksikud tegevused, mis soolist võrdõiguslikkust toetavad; isolatsioon tähendab, et on mõned üksikud aktiivsed inimesed, kes tegutsevad peamiselt enda initsiatiivist; Tšehhi on värskelt valminud võrdõiguslikkuse strateegiaga jõudnud arengufaasi; Rootsi on juba integratsioonifaasis; aga institutsionaliseerimiseni ei ole veel ükski riik jõudnud.

Austria hariduse ja naiste minister Eva-Maria Burger rääkis oma riigi kogemusele tuginedes soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olulistest aspektidest. Burgeri sõnul on tähtis tõhustada seadusandlikke kohustusi, tugevdada koostööd ja suhtlussildade loomist, teha kohustuslikuks soolise võrdõiguslikkuse tööriistade ja meetodite kasutamine, läheneda valdkonniti ja edendada sooteadlikkust valdkondade üleselt. Euroopa Liidu riikide hulgas on Austrias naiste ja meeste palgalõhe Eesti järel suuruselt teisel kohal. 62% palgalõhest Austrias on seletamatu. Oluliste teguritena vahe vähendamiseks nähakse ette naiste suuremat esindatust tehnikaaladel ja juhtpositsioonidel ning kvootide kasutusele võttu, Samuti aitavad kaasa palgakalkulaatori kättesaadavus, miinimumpalga väljatoomine töökuulutustes ning firmade soopõhised palgaraportid iga kahe aasta tagant.

Konverentsi teine päev toimus põimituna Tšehhi naiste kongressiga, tähelepanu oli nüüd kongressi peateema kohaselt meedia valdkonnal.

Tšehhi naiste kongressi peateema oli seekord “Naised ja meedia”. Kuna meedia huvi esimese naiste kongressi – teemaks “tööturg”– vastu oli väike, valitigi teise kongressi teemaks meedia. Keskenduti naiste meediakuvandi põhjustele ja tagajärgedele ning selle seostele naiste alaesindatusega meedia juhtpositsioonidel. Kongressile oodati osalema ligi 1000 naist ja meest. Terve päeva kestnud kongress hõlmas debatte, seminare, workshop’e ja soolise võrdõiguslikkusega tegelevate MTÜde, organisatsioonide, institutsioonide ja firmade messi; kultuuriprogrammi raames näidati filme; oli tegevusi lastele ja turul müüsid oma kaupu naisettevõtjad. Programmi täiendasid ka üle riigi mitmetes linnades toimunud üritused – sellekordse kongressi üks eesmärk oligi kaasata sihtrühmi ka väljastpoolt pealinna.

Tšehhi naiste kongressi üldine eesmärk on:
* luua alaline platvorm koondamaks erinevate kutsealade ja poliitiliste vaadetega naisi erinevatest piirkondadest ja vanuserühmadest;
* anda hääl tõrjutud rühmade naistele: sisserändajad, etnilised vähemused, puuetega naised jt;
* võimaldada naistele ruum, kus jagada erinevate sotsiaalsete rühmade kogemusi, teadmisi ja oskusi;

* luua baas aruteludeks naiste olukorrast, probleemidest, võimalustest ja lahendustest Tšehhis;
* inspireerida naisi ja mobiliseerida neid sõnastama oma mõtteid edasisteks sammudeks ühiskonnas;
* et naised oleksid esindatud tugeva sotsiaalse grupina.

Debattidest jäid kõlama mõtted, et naiste kujutamine meedias on ühekülgne, oluline on töötada selle kallal, et suurendada tüdrukute enesekindlust, ning kuigi üldpilt erinevates Euroopa riikides on sama, leidub ka mõningaid posititiivseid näiteid. Kongressi resolutsioonid anti üle Tšehhi Vabariigi poliitilistele esindajatele.

Kongress toimus tänu Norra Finantsmehhanismi, Friedrich Eberti ja Heinrich Bölli fondi ning Prantsusmaa saatkonna toetusele ehk teisisõnu välisrahadele.

ENUTi raamatukogu on tänu kongressil jagatud publiktasioonidele jälle mõnevõrra rikkam.

 

 

Kas sooline palgalõhe väheneb?

Tekst: Reet Laja

Sooline palgalõhe toodi välja juba Eesti raportis Pekingis toimunud ÜRO IV naiste maailmakonverentsile 1995. aastal. Siis oli naiste keskmine palk (1992.–1994. a andmete põhjal) vaid 60–85% (sõltuvalt sektorist) meeste omast. Ligi poole võrra vähem teenisid naised siis näiteks plaatijana, trükimasinatel töötades, programmeerijana jne. Seadusandjatena, tippametnike ja juhtivtöötajatena töötavate naiste palk moodustas meeste palgast 70, 9%; tippspetsialistidel ja naisajakirjanikel 80,5% ning lihttöölistel 75,5%. See teave oli šokiks ühiskonnale, kes oli alles väljunud NSVL (näilise) võrdsuse ideoloogiast läbiimbunud ühiskonnast (vt Eesti rahvusraport 1995, “Eesti naised muutuvas ühiskonnas“, ÜRO IV ülemaailmne konverents „Võrdõiguslikkus, areng, rahu“, lk. 11). Iga viie aasta tagant on Eesti oma raportid esitanud. Suuremat tähelepanu ei pööratud palgalõhele, selle põhjustele ja vähendamisele meeste ja naiste vahel ka viis aastat hiljem, kui võeti kokku järgmise viie aasta tulemused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Käsitletud sissetulekute erinevuse kohta oli raportis lugeda, et 1997.aastal teenisid naised vaid 72% meeste keskmisest palgast. Meeste keskmine tunnipalk kasvas 1990-ndatel aastatel tunduvalt kiiremini kui naistel (vastavalt 4,2 ja 3,9 korda) ja seda peaaegu kõigil kutsealadel (vt „Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis“, Tallinn 2000, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, ÜRO Arenguprogramm, lk. 51). Vt ka viimast neist http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf).

Tõsisemat tähelepanu Eestis on hakatud sellele probleemile osutama peale Euroopa Liitu astumist, sest Eurostat hakkas Eesti statistikat regulaarselt võrdlema teiste Euroopa Liidu maade statistikaga ja Eesti on jäänud naiste-meeste palkade võrdluses võrdsuse osas riikide tabeli lõppu. Tähelepanu probleemile on kasvanud viimasel seitsmel aastal, alguses vabakonna, aga seejärel ka riigi poolt.

Detsembris 2008 toimus Tallinnas MTÜ Naiskogu Kadri ja transpordiametiühingute koostöös kiirkonverents võrdse palga teemal „Mehed –naised, töö ja palk. Kolm sammu meeste ja naiste palga ühtlustamiseks“. Arutellu kaasati soolise võrdõiguslikkuse volinik, Ametiühingute Keskliidu, Uurimiskeskuse Praxis ja ajakirjanike esindajad. Üritusele lisas mõju varem kogutud palgaga diskrimineerimise juhtumite lavastus.

Aprillis 2010 tõstis palgalõhe teema üles MTÜ BPW Estonia (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, EENA) koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega (ENUT) humoorika aktsiooniga „Tilliga ja tillita“, kus sõnamängu kasutades pakuti erinevates toidukohtades lõhevõileibu nii, et tilliga võileibade hind oli kõrgem kui tillita võileibade hind. Euroopa Liidu palgalõhe aruande järgi oli Eestis siis lõhe naiste ja meeste palkade vahel 30,3%. Aktsiooniga kaasnes ka seminar töövõtjatele ja tööandjatele, kus diskuteeriti palgalõhe tekkimise põhjuste ja palgalõhe vähendamise võimaluste üle. Aktsioon pälvis hulgaliselt meedia tähelepanu. Aastal 2011 toimusid paralleelselt kaks aktsiooni. MTÜ BPW Estonia jätkas ja laiendas „Tilliga ja tillita“ aktsiooni. MTÜ Naiskogu Kadri eestvedamisel toimus aga Tallinnas Tammsaare pargis palgalõhe pikett, kus nõuti naistele ja meestele võrdseid palgatingimusi. Piketile oli kutsutud Riigikogu liikmeid, sõnavõtuga esines Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, osalesid ametiühingute liidrid. Valitsuse poolt võeti vastu ka tegevuskava, milles toodi meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks välja rida meetmeid. Kuna palgalõhet mõjutavad mitmed erinevad üksteisega seotud asjaolud, siis saavad ka lahendused seisneda üksnes kompleksses lähenemises. Meetmeteks, mille abil on võimalik soolist palgalõhet vähendada, pakuti välja:

  1. soolise võrdõiguslikkuse seaduse parem rakendamine ja rakendamise toetamine;
  2. töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamine;
  3. soo aspektiga läbivalt arvestamine haridus- ja tööpoliitikas;
  4. haridus- ja tööalase segregatsiooni vähendamine ja kaotamine;
  5. organisatsioonipraktikate ja palgasüsteemide analüüsimine ning vajaduse korral ettepanekute tegemine muutuste tegemiseks ja muutuste tegemise toetamine.

Väljapakutud meetmete valikul on lähtutud nii Eesti palgalõhe analüüsist kui ka teiste Euroopa riikide headest praktikatest (https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/kabineti_memorandum_04_07_12doc.pdf).

Kõigi eespool välja toodud meetmete puhul on vajalik rakendada võimalikult eesmärgipäraseid teavitusprogramme nii riiklikul tasandil kui ka mittetulundussektori poolt. Aprillis aastatel 2012 ja 2013 laienesid eespool nimetatud MTÜde aktsioonid üle Eesti. Hakati omavahel koostööd tegema ja kaasati ka ametiühinguid ja teisi MTÜsid nendesse aktsioonidesse. 2014. aasta 7. märtsil toimus naisorganisatsioonide poolt ette valmistatud väga suure naiste osalusega Eestimaa naiste VI kongress „Eesti kasutamata võimalus”, kus üheks kahest peateemast oli naiste majanduslik iseseisvus (sh Euroopa Liidu suurimast palgalõhest naiste ja meeste vahel tulenev problemaatika, selle vähendamise võimalused). Kõik erinevad aktsioonid, koolitused, konverentsid jt üritused on avaldanud oma mõju organisatsioonide/ettevõtete, ametnike, õpetajate, koolidirektorite ja õppejõudude, ka lapsevanemate, ajakirjanike jt sihtgruppide palgalõhet tolereeriva stereotüüpse mõtlemise vähendamisele.

ENUTi projekti raames toimunud suurem üritus, eesmärgiga vähendada stereotüüpset mõtlemist soolise palgalõhe valdkonnas ja selleks uusi lahendusi pakkuda, oli Võrdse Palga päeva debatt “Kas ikka veel palgalõhe? Kaua võib!” EL Maja Infokeskuses. Üritus toimus koostöös BPW Estoniaga (Eesti Ettevõtlikud Naised). Sissejuhatuse teemasse tegid Riina Piigli, BPW Estonia president, ja Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine. Debatis, mida juhtis Mihkel Raud, vahetasid mõtteid ja andisid soovitusi teemaga edasiminekuks ajakirjanik Manona Paris, Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, õppejõud Tambet Sova, Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi ja Konkurentsiameti nõunik Kärt Blumberg. Aktiivselt võtsid sõna ka saalis olijad, sh CV-online turundusjuht. Vaieldi meetmete üle, millega aidata kaasa palgalõhe vähendamisele. Tööotsingute portaalidele tehti ettepanek avaldada töökuulutused alati koos palga väljatoomisega. Siis teaksid nii naised kui mehed juba enne kandideerimist antud ametikohale palga miinimumsuurust ja seda, kas üldse sellele kohale kandideerida.

Vaata lisaks

 

Võrdse Palga Päev

Tekst: Tiina Erik

BPW Estonia (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, EENA) ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus pidasid Võrdse Palga päeval, 21. aprillil teemakohase avaliku debati. Pärast Reet Laja (ENUT) ja Riina Piigli (BPW Estonia) sissejuhatust analüüsis palgandmete statistikat Sotsiaalministeeriumi analüütik Marju Raju. Debatil osalesid ajakirjanik Manona Paris, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, õppejõud Tambet Sova, Konkurentsiameti nõunik Kärt Blumber ja Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi. Debatti juhtis Riigikogu liige Mihkel Raud.

Alustame statistikast

Statistikaamet ja Eurostat koguvad andmeid palkade kohta, kuid nende kahe arvutamise metoodika erineb. Eurostat kogub andmeid ainult üks ühele võrreldavate näitajate kohta, seega pole nende avaldatud meeste ja naiste palgalõhes arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid põhjusel, et need sektorid on riigiti erinevalt korraldatud või puuduvad sootuks, mistõttu nende näitajate täpne statistika ja võrdlemine ei ole võimalik. Sellise arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe üks Euroopa Liidu suurimaid (2013. aastal 29,9%). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2013. aastal 24,8%, kuid seda statistikat on kritiseeritud liigse üldistamise pärast ning kahjuks pole Statistikaameti andmed teiste riikide andmetega hästi võrreldavad.

Eesti naine peab töötama aastas 76 päeva rohkem kui mees, et teenida välja mehega võrdne töötasu.

Statistikaamet on aga Sotsiaalmisisteeriumi tellimusel ja Norra Kuningriigi toetuse abil läbi viimas suurt projekti uue soolist palgalõhet mõõtvat statistika andmebaasi, mille andmed tulevad otse Maksu- ja Tolliametist ja mis kasutab statistika koostamisel erinevaid taustaandmeid, mille tõttu peaks valmiv andmebaas paremini kajastama Eesti tööturu olukorda, kus on näiteks palju alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. Andmebaas on plaanis avalikustada 2016. aasta lõpuks.

Erinevates sektorites on palgalõhe märkimisväärselt erinev. Väikseim vahe palkades on veondus- ja laondussektoris (4.5%); haridussektoris, mida peetakse tihti “naiste alaks” on palgalõhe üsna kõrge – 29.6%; finants- ja kindlustussektoris on palgalõhe aga üle 45%.

Palgaerinevused tulevad välja ka ametiala, ettevõtte omandivormi, vanuse jm järgi. Peale soolise palgalõhe eksisteerib ka etniline palgalõhe: eesti rahvusest mees teenib enam kui muust rahvusest mees, aga muust rahvusest mees teenib ikkagi enam kui eestlasest naine, eestlasest naine teenib aga omakorda enam kui muust rahvusest naine. Ka perekonnaseis avaldab mõju palganumbrile – palgalõhe suureneb, kui naine on abielus või kooselus, veelgi dramaatilisemalt avaldub lõhe lastega naiste jaoks.

Debatt

Võib vist öelda, et kõik debateerijad ja ka publik nõustusid, et sama tööd tegevad inimesed, olenemata soost, peavad saama võrdset tasu. Ka nõustuti väitega, et palgalõhe on lapsega naise nägu – just lapsega naisi lööb palgalõhe kõige valusamalt. Naine on see, kes jääb tavaliselt lapsega pikemaks koju ning ka lapse kasvades eeldatakse, et temaga tegeleb naine – näiteks lapse haigestumise puhul jääb koju naine, mitte mees. Neid argumente tuuakse välja väiksema tasu põhjenduseks, kuid samas väiksem tasu tingibki selle, et naine kui väiksema sissetulekuga pereliige loobub pere kasuks oma tööst.

Palgalõhe on lapsega naise nägu.

Pikemalt töölt kõrvale jäänud naine võib aga tööle naastes avastada, et tema töökoht on kadunud, ta peab alustama madalamalt/vähemtasuvalt ametikohalt, või tuleb alustada karjääriga uuesti nullist. Väiksem palganumber tähendab ka pisemat pensioni. Peep Peterson ütles debatis, viidates naiste pikemale elueale, irooniliselt, et mehed teenivad sama palju kui naised, lihtsalt nad teenivad selle raha lühema aja jooksul. Iseseisvamad naised ja võrdsem palgapoliitika võib olla ka tõhus vahend meeste keskmise eluea tõstmiseks, sest langeb ära ootus ainsana pere üleval pidada. Paremini ja võrdsemalt korraldatud töö- ja pereelu ühitamise süsteem lubab mõlemal vanemal teha jõu- ja soovikohaselt tööd ja veeta aega kodu või laste eest hoolitsemisega.

Naiste töölt kõrvale jäämise lahendustena pakuti välja võrdsemalt jagatud vanemahüvitised ja vanemapuhkus, hoolduspäevade jagamine vanemate vahel nii, et mõlemal vanemal oleks ühepalju motivatsiooni hoolitseda pere eest. Nii ei langeks kogu koormus ja vastutus ühe sfääri eest vaid ühele inimesele. Inimesed elaksid õnnelikumalt ja pikemalt ning oleksid paremini kindlustatud nii tööalaselt kui pensionipõlves.

Tööotsijatest naised kipuvad tihemini mõtlema perele, lastele ja igapäevasele toimetulekule, olles nõus ka väiksema töötasu eest ja kiiremini tööle minema, samas kui mehed pigem ootavad, kuni avaneb võimalus saada töö, mis toob rohkem sisse. Ka on uuringute järgi naiste palgaootused väiksemad, kuid ka palgakõrgendust küsides jääb nende soov tihemini rahuldamata.

Enne Võrdse Palga Päeva uurisime, kui paljud tööandjad avaldavad töökuulutustes palganumbreid. Selgus, et niisuguste tööandjate hulk on kaduvväike – 7-10%. Mitmel pool maailmas, nagu näiteks Ameerikas või Inglismaal, on palga suurus ametialade lõikes kõigile teada ja ka töökuulutustes märgitud. Eestis avaldamise nõuet ei ole ja tööportaalide omanikud ei saa seda nõuda. Palganumbri avalikustamist kardavad ka tööandjad, arvates, et siis tullaksegi töövestlusele vaid palganumbri pärast või et töötajad jooksevad konkurendi juurde, nähes, et seal makstakse paremat palka.

Ühe probleemina toodi välja ka asjaolu, et inimeste edutamisel juhindutakse sageli suhetest mitteformaalsetes võrgustikes – näiteks kui meeskolleeg läheb jahile või kalale, siis liituvad temaga teised meeskolleegid, mitte naiskolleegid. Väikses grupis tekivad aga usaldussuhted, mis annavad grupi liikmetele aga eelised töösuhetes. Niisuguste gruppide ja eeliste tekkimist saaks vältida, pidades alati silmas ka seda, et kõigil töötajatel oleks võrdsed võimalused arendada suhtlus- ja koostöövõrgustikke.

Kõlas huvitav idee, et palganumbri avalikustamisega antakse mõista, et hinnatakse töö väärtust, meil aga hinnatakse inimest – “sisetunde” järgi.

 

Võrdse Palga Päev videos

Stereotyyp.ee palgalõhe teemalised videod

 

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis

Tekst: Reet Laja

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas. Eesti aruannet tegevuskava täitmise kohta saab lugeda: http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

ÜRO neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil Pekingis 1995. aasta septembris võtsid konverentsil osalenud valitsused vastu Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi, mida edaspidi järgida ja täita.

Deklaratsiooni kohaselt otsustasid valitsused:

Meie, neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil osalevad valitsused,

  • oleme kogunenud siia Pekingisse septembris 1995. aastal, ÜRO asutamise 50. aastapäeval,
  • oleme otsustanud edendada võrdsuse, arengu ja rahu eesmärke kõigi naiste nimel kogu maailmas kogu inimkonna huvides,
  • tunnustades kõigi naiste hääli kogu maailmas ja võttes arvesse naiste ning nende rollide ja olukordade mitmekesisust, austades naisi, kes teed sillutasid ja inspireerituna lootusest, mis avaldub maailma noortes,
  • tunnistades, et naiste staatus on viimase aastakümne jooksul olulisel moel paranenud, kuid progress on olnud ebaühtlane, ebavõrdsus meeste ja naiste vahel on säilinud ja alles on jäänud suured takistused, millel on tõsised tagajärjed kõigi inimeste heaolule,
  • samuti tunnistame, et seda olukorda halvendab kasvav vaesus, mis mõjutab enamuse inimeste elu kogu maailmas, eriti naiste ja laste oma, ja mille juured on nii siseriiklikes kui rahvusvahelistes valdkondades,
  • pühendame end täielikult nende piirangute ja takistustega tegelemisele ja seega soodustades naiste edenemist ja nende mõjuvõimu suurendamist kogu maailmas ja nõustume, et see nõuab kiiret tegutsemist otsustavuse, lootuse, koostöö ja solidaarsuse vaimus praegu ja viies meid edasi järgmisse sajandisse.
    (edasi loe http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147)

Pekingis vastuvõetud tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus. (vt tegevuskava täistõlget eesti keelde http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=181)
European Women’s Lobby (e. Euroopa Naiste Lobi, EWL) ja tema liikmed kutsusidki üles kõiki vastutajaid ja teisi valdkondade eestvedajaid 2015. aastal 12 kuu vältel organiseerima aktsioone 12-s Pekingi tegevuskava valdkonnas. Iga kuu jaoks pakkus EWL välja oma teema ja töötab välja ka vastava teemalehe (vt www.womenlobby.org)

 

 

ENUT kevadkonverents

Tekst: Reet Laja

ENUTi kevadkonverentsil “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine – 20 aastat ÜRO IV naiste maailmakonverentsi suunistest!” I, mis toimus 8. mail Tallinnas, tutvustati kõigepealt SIHT-projekti kutsehariduse uuringu tulemusi. Seejärel mindi juba otsesemalt üle ÜRO IV naistekonverentsi ja sellest 20 aasta möödumise teemadele. European Women’s Lobby, mille liikmed ka Eesti naisorganisatsioonid on, tegi ettepaneku käesoleva aasta kõik 12 kuud pühendada IV maailmakonverentsi lõppdokumendi 122 teemavaldkonnale. Kuna maikuu pühendati European Women’s Lobby ettepanekul naiste kujutamisele meedias võrdväärselt meestega, tegi vastava ettekande õppejõud Barbi Pilvre. Ta kirjeldas oma juhendatavate magistrantide uurimuste ja lõputööde tulemusi. Vestlust juhtis Voldemar Kolga.

Seejärel andsid Reet Laja ja Riina Piigli ülevaate Võrdse Palga päeva tegemistest ja ettepanekutest palgalõhe vähendamiseks. Tulemusi arutati ka konverentsist osavõtjatega. Huviga kuulati võrdsuspoliitikate osakonna juhataja K. Eespere ettekannet konverentsi peateemal (vt ka http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf) ja ka sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023 arengute teemal. Reet Laja ja Ülle-Marike Papp meenutasid soolise võrdõiguslikkuse seisu 20 ja 10 aastat tagasi. ENUTi poolt 2015. a sooteadliku MTÜ konkursil väljaselgitatud kahele parimale MTÜle (Eesti NATO Ühing ja MTÜ Mondo) andis autasud üle minister Rannar Vassiljev. Minister andis seejärel ülevaate oma tegevuskavast lähiaastatel. Talle esitati hulgaliselt küsimusi ja soovitusi.

 

 

Parim sooteadlik MTÜ 2015

Sellel aastal osutus tiitli vääriliseks koguni kaks organisatsiooni: Eesti NATO Ühing ja MTÜ Mondo. Tutvustamegi neid alljärgnevalt.

eesti nato uhing eata logoEesti NATO Ühing

Veebiaadress: www.eata.ee

Eesti NATO Ühingu arengukava ja tegevuskava sisaldavad ühe peamise teemana naiste ja julgeoleku seoste regulaarset käsitlemist vastavatel ümarlaudadel. Naiste ja meeste võrdset kaasatust soositakse ning edendatakse kõiki meetmeid kasutades. Organisatsiooni töötajaid on osalenud soolise võrdõiguslikkuse alastel koolitustel või seminaridel; organisatsiooni sees on peetud ühisarutelusid naiste ja meeste olukorrast ja soolistest stereotüüpidest, on käsitletud soolise ebavõrdsuse vähendamist.

On rakendatud meetmeid töö, ühiskondliku elu ja pereelu ühitamiseks: töötajatel võimaldatakse töötada ka kontorist väljaspool ning tööaeg on paindlik. Kokkuleppel on võimalik osaajaga töö ja projektipõhine töö. Toetatakse ettevõtmisi, mis on suunatud töö, pereelu ning ühiskondliku aktiivsuse tasakaalustamiseks.

Ühing korraldab regulaarselt ümarlaudu “Naised ja julgeolek”, kus käsitletakse soolise ebavõrdsuse ja soolise võrdõiguslikkuse teemat. Ümarlaudadel on arutletud ebavõrdsuse üle koolis ja hariduses, poliitikas, julgeolekus, siseturvalisuses, rahvusvahelistel missioonidel ja mitmetes teistes olukordades. Ümarlauad on toimunud alates 2012. aastast ning nende raames on Eestit külastanud mitmeid kõrgeid soolise võrdõiguslikkuse ja julgeoleku eksperte. 2014. aasta ümarlaudade info on kättesaadav lehel http://www.eata.ee/yhingust/tegevused-2/naised-ja-julgeolek

Lisaks korraldas Eesti NATO Ühing 2014. aasta augustis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekooli teemal “Võrdne kohtlemine”. Samuti on sooline võrdõiguslikkus läbiv teema ühingu korraldatavatel arengukoostöö projektides Armeenias, Gruusias ning rahvusvahelistel konverentsidel. Konverentsi esinejate leidmisel on üheks valikuaspektiks ka sooliselt võrdne esindatus konverentsidel.

Lisaks ümarlaudadele, mis toimuvad regulaarselt 3-4 korda aastas, on Eesti NATO Ühing korraldanud võrdse kohtlemise alaseid koolitusi õpetajatele, kaasanud naiste olukorra edendamise temaatikat arengukoostööprojektidesse Gruusias ja Armeenias ning julgustanud tüdrukuid ning naisi võtma osa riigikaitsealastest projektidest, kus traditsiooniliselt on rohkem meessoost osalisi. Samuti järgime soolise tasakaalu printsiipi konverentsidel ja teeme aktiivset koostööd Naiskodukaitse ning Kodutütarde organisatsioonidega.

On näha, et riigikaitse- ja julgeolekualastest konverentsidest, üritustest jm ettevõtmistest võtab osa rohkem mees- kui naissoost isikuid. Ühing viib igal aastal läbi riigikaitset noortele tutvustavaid laagreid, kus julgustatakse osa võtma ka tüdrukuid ning on tõdetud, et riigikaitselaagrites on tüdrukute huvi sama suur või isegi suurem kui poistel.

mondo-logoMTÜ Mondo

See on organisatsioon, kes on pühendunud arengukoostööle, maailmaharidusele ja humanitaarabile.
Veebiaadress: www.mondo.org.ee

Organisatsiooni tegevuskava sisaldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaseid eesmärke. Et Mondo töötajad on peamiselt noored naised, on neil võimalus töötada paindlikult ka väikeste laste kõrvalt. Meetmed ühiskondliku elu ja pereelu ühitamiseks: osaajaga töö, paindlik tööaeg, kaugtöö, õppepuhkus.
Töötajad on osalenud soolise võrdõiguslikkuse alasel koolitusel või seminaril.
On peetud ühisarutelusid naiste ja meeste olukorrast, soolistest stereotüüpidest, soolise ebavõrdsuse vähendamisest.

Organisatsioonis on kogutud statistilisi andmeid eraldi meeste ja naiste lõikes selles osas, mis puudutab sihtrühmi arengumaades, kelleks on peamiselt naised, või mis puudutab maailmaharidustegevusi, milles räägitakse soolise võrdõiguslikkuse olukorrast maailmas või Eestis.

Arengukoostöö tegevused on suunatud eelkõige haavatavas olukorras arengumaade naistele ja tüdrukutele, maailmahariduses räägitakse soolisest ebavõrdsusest maailmas.

Enamikes sihtriikides, kus Mondo töötab, on kasusaajate sihtrühma valikul eelistatud kõige haavatavamas olukorras olevad inimesed. Need on tihti naised, lesknaised või tüdrukud. Oma tegevuste tutvustamisel käsitletakse seetõttu tihti soolise ebavõrdsuse teemat, selgitades, miks me oleme sellise sihtrühma valinud ja kuidas me nende olukorda parandada saame. Maailmaharidustegevustes koolitame Eesti koolide õpetajaid globaalsetel teemadel ja valmistame ette õppematerjale, kus globaalne naiste ja meeste ebavõrdsus on teemaks.
On algatanud projekte, kampaaniaid või üritusi, mille üheks põhieesmärgiks on olnud soolise võrdõiguslikkuse edendamine: MTÜ Mondo teostab praegu Jeemenis arengukoostööprojekti, mille eesmärk on vähendada tütarlaste varajast abiellumist, tõsta teadlikkust naiste õigustest ja suunata tüdrukuid eneseteostusele. Arengukoostööprojektid Afganistanis, Ghanas, Keenias, kus naistele pakutakse koolitusi erinevates valdkondades IT-oskustest käsitööoskusteni. Koolituse läbinud saavad hakata endale ise raha teenima ja parandavad seega oma toimetulekut ning positsiooni kogukonnas. Ukraina humanitaarabi on ka suunatud suures osas naistele, kes on ainsana nendesse piirkondadesse järgi jäänud.
Organisatsioon on teinud jõupingutusi aegunud soorollide muutmiseks: julgustatakse tüdrukuid haridusteed võimalikult kaua jätkama, naisi tegelema väike-ettevõtlusega, mille kaudu neil on võimalik tõsta oma toimetulekut ja staatust kogukonnas. Eestis julgustatakse ka nt meessoost õpetajaid oma koolitustest osa võtma, kandideerima vabatahtlikuks jne.

 

 

Uued raamatud ENUTi raamatukogus

  • Gender and the European Labour Market
    Autor: Francesca Bettio, Janneke Plantenga, Mark Smith; Kirjastus: Taylor & Francis Ltd
  • Glass Ceilings and Dirt Floors: Women, Work, and the Global Economy
    Autor: Christine Firer Hinze; Kirjastus: Paulist Press International,U.S.
  • Men of the World: Genders, Globalizations, Transnational Times
    Autor: Jeff R. Hearn; Kirjastus: SAGE Publications Ltd
  • Women, Diplomacy and International Politics Since 1500
    Autor: Glenda Sluga, Carolyn James ; Kirjastus: Taylor & Francis Ltd
  • Prostitution Policy in the Nordic Region: Ambiguous Sympathies New edition – bbf
    Autor: May-Len Skilbrei, Charlotta Holmstrom; Kirjastus: Ashgate Publishing Group
  • Psühholoogia
    Autor: Henry Gleitman, James Gross, Daniel Reisberg; Kirjastus: Hermes
  • Origins of Sex: A History of the First Sexual Revolution
    Faramerz Dabhoiwala; Kirjastus: Penguin Books Ltd
  • Feminism and Migration 2012
    Autor: Glenda Tibe Bonifacio; Kirjastus: Springer
  • Loogika alused
    Autor: Enn Kasak; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • What is Masculinity?: Historical Dynamics from Antiquity to the Contemporary World
    Autor: John H. Arnold, Sean Brady; Kirjastus: Palgrave Macmillan
  • Women and Psychiatric Treatment: A Comprehensive Text and Practical Guide
    Autor: Claire Henderson, Catherine Smith, Shubulade Smith; Kirjastus: Taylor & Francis Ltd
  • Delusions of Gender: The Real Science Behind Sex Differences
  • Autor: Cordelia Fine; Kirjastus: Icon Books Ltd
  • Domestic Abuse, Homicide and Gender: Strategies for Policy and Practice
    Autor: Jane Monckton Smith, Amanda Williams, Frank Mullan; Kirjastus: Palgrave Macmillan
  • End of Equality
    Autor: Beatrix Campbell; Kirjastus: Seagull Books London Ltd
  • Gender Hurts: A Feminist Analysis of the Politics of Transgenderism
    Autor: Sheila Jeffreys, Lorene Gottschalk; Kirjastus: Taylor & Francis Ltd