ENUT Uudised 2/2015

 

 

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) konverents

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist “Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” (04.–15.09.1995 Pekingis)

15. septembril 2015 Tallinn

Tekst: Merle Pajus

128-sKonverents oli pühendatud 20 aasta möödumisele ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis 1995. aasta septembris. ENUTi konverentsil analüüsiti taasiseseisvunud Eesti riigi ja kodanikuühiskonna senini läbikäidud arenguteed demokraatia ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisel, sh 1995. aasta Pekingi aruande ja ka hilisemate aruannete põhjal ÜROle. Vaadati, kas ja kuidas on lahenenud naiste probleemid, mille lahendamine seati sihiks 1995. aastal. Oma muljeid ja läbielamisi Pekingis toimunust konverentsist jagasid Eesti delegatsiooni liikmed Siiri Oviir, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Reet Laja, Helle Niit, Merle Malvet ja Heino Ainso. Ettekanded olid ka Sotsiaalministeeriumi esindajate Kähtlin Sanderi ja Katri Eespere ning soolise võrdõiguslikkuse eksperdi Ülle-Marike Pappi poolt. Valitsuse eesmärkidest soolise võrdõiguse edendamisel rääkis sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Konverentsi õhtuses osas tegi välisminister Marina Kaljurand ettekande ÜRO JN Resolutsiooni 1325 „ Naised, rahu ja julgeolek“ teemal.

Tervitussõnad ja ülevaate Pekingi konverentsist ning ÜRO sammudest, mis selleni viisid, andis ENUT juhatuse esinaine ja 1995. a delegatsiooniga Pekingis käinud Reet Laja. Ajas mindi tagasi aastani 1975, mis oli ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks naiste aastaks. Samal aastal toimus ka Mexico City’s esimene ÜRO rahvusvaheline naiste konverents, kus 7000 osalejast olid enamus mehed. 1980. aasta Kopenhaageni konverentsil oli 8000 osalejat. Viis aastat hiljem Nairobis toimunud konverentsil oli sündinud juba ülemaailmne kirevavärviline ja paljukeelne naisliikumine. Eestlaste jaoks algas tee neljandale ÜRO naiste konverentsile 1994. aastal Soomes Turus toimunud Põhjamaade naiste foorumil, mis oli enamusele ligi sajast Eestist pärit osalejale esimene väliskonverentsil käimise kogemus. 1995. a Pekingi konverentsiks koostati Eesti rahvusraport, selle valmimisele aitas kaasa üle 20 kohaliku asjatundja. Rahvusraporteid “Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis” on koostatud nüüd iga viie aasta tagant.

161-s

Pildil: ENUTi esinaine Reet Laja kingib välisminister Marina Kaljurannale viimase Ariadne Lõnga numbri

ÜRO neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil oli 17 000 osavõtjat. 189 ÜRO liikmesriiki leppisid 20 aastat tagasi maailmakonverentsil lõppdokumendile alla kirjutades kokku selles, kuidas ühiselt minnakse 21. sajandisse, kaitstes demokraatiat ning naiste ja meeste ühesuguseid inimõigusi. Vastu võeti nii deklaratsioon kui ka pingsas riikidevahelises koostöös sündinud tegevusplatvorm – meetmete kava, mis on suunatud naiste ja tütarlaste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus.

Pekingis käinud Eesti delegaatidest anti esimesena sõna Heino Ainsole, kes edastas USAst videotervituse. Temal oli omal ajal suur roll ÜRO ja Eesti vaheliste suhete loomisel. Teiste delegatsiooni liikmete muljed Pekingis toimunust olid kohati kattuvad, kohati mitte. Igal Eesti delegatsiooni liikmel olid ÜRO maailmakonverentsil täita oma ülesanded; uusi teadmisi ja kontakte loodi mitmel tasandil. Kõik 20 aastat tagasi Pekingis käinud Eesti delegatsiooni liikmed ENUTi konverentsile tulla ei saanud, kohaletulnutel oli aga taaskohtumise üle väga hea meel.

Ülle-Marike Papp püüdis oma ettekandega leida vastust küsimusele, kas Eesti on leidnud teeotsa tasakaalustatud ühiskonda. Ning tõdes, et kuigi uuringud, analüüsid ja statistika on kättesaadav, on tegevused ja riiklikud eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks veel puudulikud. Samas mainis ta, et sotsiaalne pinnas arvamusliidri esilekerkimiseks on soodsam kui 2000. aastal.

Eesti olulisemaid arenguid ja väljakutseid soolise võrdõiguslikkuse teemal viimase 20 aasta jooksul esitles nii ministeeriumi kui riigi osas Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Kähtlin Sander: ajateljel oli selgelt näha, et soolise võrdõiguslikkusega hakati süstemaatiliselt tegelema peale sajandivahetust. Lähiaastate väljakutsetena nähakse naiste majanduslikku iseseisvumist, naistevastase vägivalla ennetamist ja soolõimet. Katri Eespere, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja, rääkis kolmest olulisest osapoolest: seadustest, vajadustest ja reaalsusest, millega ministeeriumis kokku puututakse ja tegeletakse. Valitsuse eesmärke soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja oma vaateid antud teemal, mis soosivad naiste ja meest võrdset kohtlemist, tutvustas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Päeva lõpetas välisminister Marina Kaljuranna sõnavõtt, kes tõdes, et tal on alati hea meel osa võtta üritustest, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust. Tema ettekanne puudutas nii ÜRO resolutsiooni 1325 „ Naised, rahu ja julgeolek“ kui ka hetkel aktuaalset põgenike teemat.

Ühine pärastlõuna möödus kiiresti, ettekanded olid põnevad, küsimustele ja vastusele aega palju ei jäänudki.

Vaata lisaks

 

 

Inimkauplejad ehk konverents „Time to Pay!”

Helsinkis 18. nov 2015

Tekst: Tiina Erik

_SCF5534 18. novembril 2015 toimus Helsingis Soome, Rootsi, Inglismaa ja Eesti prostitutsiooni ja inimkaubandusse kaasatud inimeste aitamise ja rehabiliteerimise tegelevate organisatsioonidega koostöös konverents, mis keskendus prostitutsiooni vastase koostöö tugevdamiseks ja poliitikate arendamisele Põhja- ja Baltimaades.

Eestist esinesid konverentsil kaks eksperti: Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht ning Roman Krõlov prostitutsiooni ja inimkaubanduse ohvritega tegelevast MTÜst Eluliin.

2014. aastal kasutas MTÜ Eluliini erinevaid teenuseid Eestis 234 prostitutsiooni kaasatud inimest. 3 neist olid alaealised, 14 neist olid alaealisena prostitutsiooni kaasatud. 77 neist oli uimastisõltuvus, 58 mõni krooniline haigus, 28 neist oli invaliidsus, ning enamasti on neil inimestel mitu erinevat terviseprobleemi. Enamik prostitutsiooni kaasatutest on 25-39 aastased vene emakeelega naised.

Enne 2012. aastat kuulusid kupeldamine ja prostitutsioonile kaasaaitamine Karistusseadustikus „avaliku korra vastaste süütegude” alla, alates 2012. aastast on need „vabadusvastased süüteod”. Tegemist on suure muudatusega küll seaduses, kuid reaalsuses – kriminaalmenetluses ja kohtulahendites – on muutused visad tulema, samamoodi nagu on visad muutuma inimeste ettekujutused ja arusaamad prostitutsioonist.

Ühine mure?

_SCF553570% Eestis tegutsevatest prostituutidest on teeninud prostitutsiooniga raha Soomes. 2006. aastal tehtud uuringu järgi olid seksiostjad enamasti kas eestlased (70.7%), venelased (66.2%) või soomlased (54.7%), 2011. aastal tehtud uuringus aga oli soomlastest seksiostjate % märgatavalt tõusnud – kõigist seksiostjatest moodustasid nad nüüd 81.9%, eestlastest seksiostjate arv jäi samale tasemele (71%), ning venelastest seksiostjate arv langes 45.7 protsendile. Kui 2006. aastal oli rootslastest seksiostjaid 22.7%, siis 2011. aastal suurenes ka nende arv märgatavalt – 63.8 protsendile.

Prostitutsiooniga tegelevad inimesed on haavatavad ning nende risk sattuda kuritegelikesse võrgustikesse, samuti erinevate sõltuvushäirete tekke risk on keskmisest suurem. Eestis tegutseb prostitutsiooni kaastatud inimeste murede lahendamisega ja seksiärist loobuda soovivate või loobunud inimeste rehabilitatsiooniga MTÜ Eluliin, kust saavad soovijad mitmekülgset abi ja teenuseid. Kõige enam on küsitud abi eluasemega seotud probleemide lahendamisel, pere- ja lähisuhete osas, vägivalla, töö- ja tööotsingutega seotud küsimustes ja finantsküsimustes ning igapäevase toimetuleku küsimustes. MTÜ Eluliinis ja selle keskustes tegutsevad praegu 31 eri valdkonna (meditsiini-, sotsiaaltöö-, psühholoogia-, juriidilise abi) spetsialisti ning enam kui 100 koolitatud vabatahtlikku.

Suur välismaalastest seksiostjate arv tähendab muu hulgas seda, et nende naiste tervisekaotusega seotud kulub kannab Eesti riik, mitte riik, kust on pärit seksi ostjad.

1949. aasta ÜRO inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsioon: „Prostitutsioon ja sellega kaasnev inimkaubandus prostitutsiooni eesmärgil ei sobi kokku inimese väärikuse ja väärtusega ning need ohustavad üksikisiku, perekonna ja ühiskonna heaolu.”

 

Ostjate illusioonid

Meeste arusaam prostitutsioonist on üks osa käitumis- ja mõttemustritest, mis võimaldab ja õigustab naistevastast vägivalda. Enamus seksi ostnud meestest on Londonis baseeruva organisatsiooni Eaves tehtud uuringu järgi* küll teadlikud kupeldajatest ja vägivallast, nad on teadlikud nende naiste haavatavusest ja tööga seotud riskidest, kuid sellegipoolest ei näe nad põhjust oma käitumist ega suhtumist muuta. Fakt, et „kauba” eest on makstud, aitab vaigistada ka südametunnistuse.

Uuringutes on leitud, et suhtumine prostitutsiooni ja prostitutsiooni kaasatud naistesse on tihedalt seotud suhtumisega naistesse ja naistevastasesse vägivalda üldisemalt. Seksiostjaid küsitledes tuli välja tendents, et prostituute ja naisi üldiselt nähakse rumalate ja vähemväärtuslike inimestena, pelgalt objektidena ning raha eest seksi ostmine pole justkui päriselt reaalne, see on ostjate jaoks mäng, show.

Kui meeste seas ja ühiskonnas laiemalt levivad taolised arusaamad, et mehed ei suuda end seksuaalselt kontrollida ja vägistamisohvrid on ise süüdi nende vastu toime pandud kuriteos, on see väga ohtlik tendents kogu ühiskonnale.

 

Prostitutsioon = seksitöö?

2015. aastal tuli Amnesty International välja paljuid šokeeriva avaldusega, et seksitöö/prostitutsioon on inimese vaba valik, see on kooskõlas soolise võrdõidguslikkuse printsiipidega ja olemuselt mittediskrimineeriv ning sisuliselt nagu iga teine töö. Loomulikult laienevad jagamatud, võõrandamatud ja universaalsed inimõigused kõigile inimestele, olenemata sellest, millega nad parasjagu leiba teenivad, kuid Amnesty avaldus on muutnud murelikuks need, kes töötavad prostituutidega ja prostitutsioonist lahkuda soovivate inimestega ning näevad selle äri varjukülgesid. Amnesty avaldus nimelt ei arvesta asjaoludega, mis tihti mängivad rolli prostitutsiooniärisse sattumisel – rõhuv majanduslik kitsikus, lapsepõlves kogetud vägivald, vägivaldsed sutenöörid, ebavõrdsus ja ebasümmeetrilised soolised ja rassidevahelised võimusuhted, mis toidavad seksiäri kõikjal maailmas.

Kui inimene nõustub sundolukorras oma keha müüma, kas sel juhul on tegu ausa tehinguga ja vaba tahte aktiga?

Samal ajal on ka peavoolumeedias näha püüdu prostitutsiooni kui seksitööd normaliseerida, käsitledes prostitutsiooni ja inimkaubandust eraldiseisvate probleemidena, ja levitada arusaama, et prostitutsiooni näol on tegemist tööga nagu iga teisega ning prostitutsiooni vastu võitlemise asemel tuleks hoopis lahti saada prostitutsiooniärisse kaasatud naiste stigmatiseerimisest.

Praegu on Eestis seadusega lubatud omal vabal tahtel ja omal käel prostitutsiooniga tegelemine, keelatud ja karistatav on prostitutsioonile sundimine, alaealise prostitutsioonile kallutamine, alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine, prostitutsiooniks ruumi kasutada andmine ja prostitutsiooni vahendamine. Tulevikus on plaanis ka Eesti seadusesse lisada punkt, mis keelab seksi ostmise inimkaubanduse ohvrilt.

Enamik konverentsil osalenutest, kellega rääkisin, olid seda meelt, et prostitutsiooni põhjuseks on sooline ja majanduslik ebavõrdsus, patriarhaalse ühiskonna kallutatud võimusuhted, mürgine mehelikkus*, ostja õigus „kaubale” õigustab tehingut, mille osapooled on ebavõrdsed ning olukorra parandamiseks tuleb lisaks prostitutsioonis enese müümisega tegelevate inimestega tegelemisele pöörata tähelepanu sinna, kust tuleb nõudlus – see tähendab meeste poole, kes on ostja positsioonil. Nõudluseta pole pakkumist, see on iga äri – ka seksiäri – alustõde. Samuti tuleb tegeleda riigipiire ületava probleemiga üheskoos riiklikul tasandil, tugevdades koostööd, tegutseda rohujuuretasandil, teha teavitustööd ja harida noori, et neist saaksid teisi inimesi, nende vabadusi ja õigusi austavad kodanikud.

Enamik inimkaubanduse ohvritest maailmas on naised ja lapsed, keda kuritarvitatakse prostitutsioonis. Seetõttu on seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil teostatav inimkaubandus ja prostitutsioon otseselt seotud. Kui ei oleks prostitutsiooni, ei oleks ka vajadust kaubitseda üha uusi ohvreid sellesse sfääri.
Tsitaat: www.sm.ee

Helsinkis peetud konverents toimus projekti „Exit Prostitution Work in the Nordic-Baltic Region” raames, mida rahastas Nordic Information On Gender (NIKK). ENUT oli üks projektipartneritest, Soomest oli partneriks MTÜ Exit ja Rootsist The National Organisation for Women’s Shelters and Young Women’s Shelters in Sweden.

Vaata lisaks

Eaves uuring Men Who Buy Sex. Who They Buy and What They Know
Eaves / Nia (Suurbritannia)
NGO EXIT (Soome)
The National Organisation for Women’s Shelters and Young Women’s Shelters in Sweden (Rootsi)

MTÜ Eluliin
Võimalikud lahendused ja ettepanekud võitluseks inimkaubandusega Põhjamaades ja Balti riikides

Prostitutsiooni teemalised materjalid:
ENUTi kodulehel
Sotsiaalministeeriumi kodulehel

* Mürgine mehelikkus
tähistab patriarhaalset mehelikkuse normi, mis kahjustab mehi endid (lisaks teistele ühiskonnaliikmetele -ja gruppidele). See mehelikkuse norm on sotsiaalne konstuktsioon, mis seab meestele kitsad mehelikkuse piirid, ja milles nähakse mehi vaid kui vägivaldseid, emotsioonituid, seksuaalselt agressiivseid jne olendeid. Pikemalt võimalik lugeda inglise keeles nt siit: http://geekfeminism.wikia.com/wiki/Toxic_masculinity

 

 

ENUT muutub samm-sammult kaasaegseks infokeskuseks

ENUT on 2015. aastal teinud tõelise tiigrihüppe – uuendasime täielikult kodulehe, digiteerisime ajakirja Ariadne Lõng kümne aastakäigu numbrid ning palju muud materjali ning tegime need kõik oma kodulehel kättesaadavaks igale soovijale, kellel ligipääs internetiga varustatud arvutile. Kõik need tööd-tegemised jätkuvad ka uuel aastal uue hooga.

Uue kodulehe loomisega soovisime teha soolise võrdõiguslikkuse teemad inimestele paremini arusaadavaks ning kodulehel liikumise kasutajasõbralikumaks. Püüdsime välja tuua nii valdkonnad, mis meile olulised kui peegeldusi mujalt internetiavarustest ja meediast ning jätkame senisest suurema innuga uudiste vahendamist soolisusega seotud teemadel.

 

Uut ENUTi raamatukogus

ENUTi raamatukogu hangib pidevalt uusi teavikuid oma kogusse lähtudes teabekeskuse eesmärkidest ja lugejate soovidest. Siin on mõned uuemad lisandused meie raamatukogus.

Uudiskirjandusega saab lähemalt tutvuda siin.