Unustatud naine – koolmeister ja kirjanik. Lilli Suburg 150. Õpetajate Leht, 17. august 1991

Unustatud naine – koolmeister ja kirjanik

Lilli Suburg 150

1. augustil 1991 möödus 150 aastat eesti prosaisti, ajakirjaniku ja kooliõpetaja Lilli Suburgi sünnist. 5. augustil tähistati Vändras tema 150. sünniaastapäeva.

Kõigepealt koguneti Vändra lähistele, kus Uue-Vändra Rõusa mõisas Lilli (ristinimega Caroline) Suburg sündis 1. augustil 1841. aastal. Tema sünnikohas  avati mälestustahvel.

Vändra keskkooli kauaaegne kirjandusõpetaja Virve Andrekson andis kokkutulnuile põgusa ülevaate Lilli Suburgi eluteest. Ta kõneles unustusehõlma jäänud eesti naisest – Lilli Suburgist, esimesest eesti naisajakirjanikust, toimetajast, ajakirja “Linda” asutajaist ja väljaandjast. L. Suburgi noorus möödus Rõusa-mail. Rõusa mõisa härrastemaja on ta ristitud.

Varase lapsepõlve veetis ta Vana-Vändra mõisas, kus ta vanemad ofid mõisateenijad – piimarentniikud. Temast sai mõisapreilide mängu- ja õpingukaaslane. Ta õppis lugema saksa keeles ja sai saksapärase kasvatuse. Edasi õppis ta aastail 1852-1859 Pärnus M. v Ditmari erakoolis ja kõrgemas saksa tütarlastekoolis, kus kohtus ka Lydia Jannseniga (Koidulaga), kes oli tema pinginaaber. Kuid kahjuks nende sõprus katkes, tekkisid ebakõlad ja lõhe.

Vändra lähedusse rajatud Waldburgi karjamõisas tegeles ta majapidamise ja väikeses erakoolis laste õpetamisega. 1869. aastal sooritas ta Tartus elementaarkooli koduõpetajanna eksami.

Edasi tuli haigestumine. 7 aastat vältas raske haigus. Sel ajal luges ta palju, mõtles naisküsimuse üle. Suursündmuseks kujunes C. R. Jakobsoni tulek Vändrasse. 1878. a sügisest 1879. a detsembrini toimetas ta C.R.Jakobsoni soovitusel “Perno Postimeest”. 1880. a asus ta elama Pärnu, kus 1882. aastal asutas 6aastase õppeajaga eesti tütarlastekooli. Seal õppis 14 tütarlast. Kool oli siiski saksakeelne, kuid õpetati ka eesti keelt, samuti usuõpetust eesti keeles. Kooli pidas ta koos oma kasutütre A. Wiegandtiga. 1885. aastal viis ta õppeasutuse Viljandisse. Seal õppis juba üle 70 tütarlapse. Selle kooli lõpetasid näiteks hilisem kuulus eesti laulja Aino Tamm, naispedagoog Leini Mõru jt.

1887. aastal asutas ta naisteajakirja “Linda”, millega püüdis tõsta eesti naiste iseteadvust ja vaimuharidust. Kuid ajakirja vähese leviku tõttu sattus Suburg majandusraskustesse. Hiljem viidi “Linda” üle Pämusse, kus Suburg loovutas selle H. Prantsule. Aastast 1899 elas Suburg oma kasutütre ja väimehe talus Omulis (Holdrega piirnevas Lati vallas), kus ta aastail 1900-1906 pidas väikest eestikeelset erakooli. Viimased eluaastad veetis ta oma õdede juures Valgas, kus suri 8. veebruaril 1923. aastal ja maeti Vändra kalmistule. Eesti kirjanduslukku oli ta läinud autobiograafilise jutustusega “Liina”, jutustustega “Maarja ja Eeva” ja “Linda, rahva tütar” jt, samuti memuaaridega, mis on ilmunud ka ajakirjas “Eesti Kirjandus” (1923-1924).

Pärast Lilli Suburgi elu ja tegevuse tutvustamist eemaldasid Vändra Naiste Seltsi esindajad katte mälestustahvlilt tema sünnimaja seinal, millele on kirjutatud: “Lilli Suburg sünd. 1. VII 1841”.

Järgnesid muusikapalad. Seejärel asetasid kirjandussõbrad, naisseltside ja -liitude esindajad Vändrast, Pärnust, Tartust ja Lilli Suburgi kasutütre lapselapsed lillekorve ja lilli mälestustahvli juurde. Ühiselt sõideti tagasi Vändrasse – seekord kontserljumalateenistusele Vändra kirikusse. Esines M. Lüdigi nimelise Vändra Lastemuusikakooli orkester õpetaja Aksel Andreksoni juhatusel. Kanti ette sümfoonilist muusikat, samuti Vändra keskkooli vilistiase Olev Sau “Vändra valss”. Järgnes meenutustehetk Lilli Suburgi kalmul Vändra kalmistul. Lõpuks oli Vändra kultuurimajas etendus “Ununenud naisi: Lilli Suburg ja teisi”. Osalesid noorsooteatri näitieja lvi Lepik ning Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur Mari Urbsoo. Nad kõnelesid Lilli Suburgi ja Elise Auna kirjanduslikust loomingust.

Nii noored kui ka vanad said meeldejääva elamuse ühest unustatud eesti naisest – koolmeistrist ja kirjanikust-, kelle loomingul on kindel koht eesti kirjandusloos.

 

AVO SUURVÄRAV

 

 

Artikkel pärineb:
Suurvärav, Avo. (1991, 17.08). Unustatud naine – koolmeister ja kirjanik : Lilli Suburg 150. Allikas Õpetajate Leht: http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19910817.1.4

Seotud teemad