Sugu ja sport. Sooline võrdõiguslikkus spordis

swimming-woman-1306001-1279x852Naiste osalus spordis näitab pikkamisi tõusutrendi, kuid siiski oluliselt vähem naisi võrreldes meestega tegeleb vabal ajal spordiga.

2014. aasta Eurobaromeetri uuringutest selgub, et meestest tegeleb korra nädalas spordiga 45%, naistest 37%. Uuringutest selgus, et 37% meestest ja 47% naistest pole kunagi tegelenud spordiga.

Erinevus naiste ja meeste vahel on suurem nooremates vanusegruppides. 74% meestest vanuses 15-24 eluaastat tegelesid spordiga kord nädalas, naisi samast vanusegrupist aga 55%. Sooline lõhe on väiksem vanemates vanusegruppides (40-54 ja 55+), kus mehed ainult veidi rohkem tegelevad spordiga. Sama tulemus ilmnes ka regulaarse füüsilise koormuse korral (30 minutit mõõdukat füüsilist tegevust 5 päeva iga nädal), lõhe naiste ja meeste vahel on tähelepanuväärne – nooremaealistes gruppides (vastavalt 15% ja 8%) ja väheneb vanemaealiste gruppides.

 

Soolise osalemise määr spordialadel, mida traditsiooniliselt seostatakse meestega

Näiteks FIFA (Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon) on registreerinud Saksamaal 5,4 miljonit meesjalgpallurit, võrreldes 0,8 miljoni naisjalgpalluriga. Inglismaal on need arvud vastavalt 1,3 miljonit ja 98.000. Prantsusmaal 1,7 miljonit meessoost jalgpallurit ja 49.000 naissoost jalgpallurit.

1900. aastal toimunud Pariisi Olümpiamängudel võistelnud 997 sportlasest olid vaid 22 naised, kes osalesid vaid viiel alal. Alates sellest ajast on toimunud järk-järgulised muutused naiste kaasamises olümpialiikumisse.

2012. aastal toimunud Londoni Olümpiamängudel osalesid naised juba kõikidel aladel.

 

Rohkem infot Eurobaromeetri ja raporti kohta

 

EIGE ülevaade: sooline võrdõiguslikkus spordis

Spordis on kaks suunda, mida arvestatakse Euroopa Liidu tasandil üha enam – kutseline ja harrastussport. Mõlemal juhul on sport laiaulatuslik ja kiire kasvuga majandusharu, mis annab olulise panuse majanduskasvu ning töökohtade loomise heaks. Sport soodustab sotsiaalset suhtlust, mis on oluline noortele ja vanadele, naistele ja meestele, ning parandab füüsilist ja vaimset tervist. Sport võib toetada ka haridust, suhtlus-, läbirääkimis- ja juhtimisoskusi, mis on olulised naiste õiguste edendamiseks.

Kuigi naised osalevad spordis üha enam, on nad kohalike, riiklike, Euroopa ja maailma spordiorganisatsioonide otsustusorganites alaesindatud. Euroopa tasandil on olümpiaspordi konföderatsioonides otsustajate ametikohtadel naisi keskmiselt 14%. 28 vaadeldud konföderatsioonist ainult ühes oli naine president või juhataja ning kokku 91 asepresidendist oli naisi 8. Need arvud kajastavad suundumust, mida on täheldatud ka muudes otsustusvaldkondades: mida kõrgem positsioon, seda suurem on sooline ebavõrdsus. Liikmesriikides on naiste osakaal spordiorganisatsioonide kõrgetel otsustajate ametikohtadel endiselt väga väike. Nendest oli naisi 2015. aastal kõigil ametikohtadel ainult 14%, kõige vähem 3% Poolas ja kõige rohkem 43% Rootsis.

Loe täpsemalt EIGE ülevaatest http://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/mh0215937etn.pdf

 

Vaata ka

  • Euroopa Liidu Soolise võrdõiguslikkuse Instituut EIGE on oma veebilehel välja toonud põhiprobleemid ning praktilisi lahendusi saavutamaks soolist võrdõiguslikkust spordisektoris. Täpsemalt EIGE veebilehel.