Palgalõhe vastu!plaan esitas ettepanekud perehüvitiste seadusesse

Palgalõhe vastu!plaaniga ühinenud organisatsioonid tunnustavad valitsust perehüvitiste reformi läbiviimisel, leides, et sellel on oluline mõju ka palgalõhe vähendamisele. Vastu!plaani osalised esitasid valitsusele lisaks kolm mõtet, kuidas veelgi kiirendada perehüvitiste seaduse muutmisel seatud eesmärkide saavutamist.

Töögrupp usub, et isade rolli laste kasvatamisel aitab suurendada see, kui sujuvalt tõsta isadele reserveeritud vanemapuhkust kolmandiku ehk kuue kuuni. Vastav üleminek võiks toimuda astmeliselt viie aasta jooksul. Lisaks leiavad palgalõhe vastu!plaani osalised rahvusvahelisele kogemusele tuginedes, et lastehoiu pakkumise kohustus peaks laienema nii, et soovijad saaksid lapse sõime saata juba üheaastasena. Samuti on vastu!plaani osalised veendunud, et uus seadus võiks jõustuda juba varem, soovitavalt 1. septembrist 2018, kuna muudatuste mõju avaldub pikema aja jooksul.

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson tunnustab Sotsiaalministeeriumi ja ministreid väga olulise algatuse eest: “Isade rolli tõstmine laste kasvatamisel ja vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine teenivad meie arvates võrdselt laste, sugude võrdsuse ja majanduse arengu huve.”

“Isadele reserveeritud vanemapuhkuse suurendamine 1 kuu võrra on riigi poolt hea algatus, kuid siiski mitte piisav, et murda läbi nö ema-kui-lapsehoidja-ja-isa-kui-leivateenija-laadis levinud mõtteviisist, arvas Leena Kivisild Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonist. “Ootame riigilt otsustavust, et nii isale kui emale oleksid vanemapuhkuse mõttes reserveeritud võrdsed osad. Skandinaaviamaade kogemus näitab, et stereotüüpsete ning ajajalgu jäänud mõttemallide muutmisel on riigi rolli raske ülehinnata,” jätkas Kivisild.

Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaise Reet Laja sõnul on pikema aja jooksul nähtud, et väga paljud isad on valmis oma lastega rohkem tegelema kui see praegu võimalik on: “Väljapakutud täiendus on abiks isadele oma lastega juba lapse varajases eas hea kontakti saamiseks. See teineteise mõistmine jätkub kogu eluks ning ka tööandjale tuleb kasuks töötaja, kes on õppinud tänu lapsega tegelemisele paremini kuulama ja mõistma kaastöötajaid, meeskonnatööd tegema ja vastutama,” lisas Laja.

Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper juhtis tähelepanu perehüvitiste süsteemi reformi olulisusele ka laiemalt, rääkides, et selle tulemusel saavad inimesed suurema vabaduse teha valikuid sõltumata soostereotüüpidest ning see aitab seetõttu soolist palgalõhe vähendada. Tema sõnul teevad targad, mitmekesisust ja kaasatust väärtustavad ettevõtted juba täna palju, et töötajate panustamine paindlikumaks muuta, aga ka riik peaks omalt poolt kiiremini senise paindumatu süsteemi ümber tegema.

Vastu!plaanile on alla kirjutanud Inimõiguste Keskus, Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Plaaniosaliste ühine eesmärk on saavutada palgalõhe püsiv vähenemine, mis on tulemuslikum jõudusid ühendades.

Seotud teemad