Naiste ja meeste esindatus äri- ja majandusuudistes ajalehe „Äripäev ja ajakirja „Director” näitel. Kontentanalüüs. Liivi Pehk, 2012

Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja ühiskonnale omasele kultuurile on mehelikkusel ja naiselikkusel oma ideaalpilt, mille poole inimesed ühiskonnas teadlikult või alateadlikult pürgivad.

Meedia on kultuurivaldkond, kus toodetakse ja taastoodetakse arusaamu soorollidest, mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüüpe. Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid muu hulgas ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria kohaselt on meedia üks institutsioonidest, kus igapäevaste praktikate kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine, kus esitatakse diskursiivselt naiseks-meheks olemise normatiive. (Pilvre, 2010).

Vastavalt erinevatele uurimustele on leitud, et uudisdiskursuse fookuses on rohkem mehi nii uudiste tegijatena kui ka uudiste kesksete tegelastena ja naised on esindatud rohkem meelelahutuslikumates väljaannetes ja artiklites. Erinevatele uuringutele tuginedes võib väita ka, et nn „kõvade” uudiste (annavad teavitust sellest, mis maailmas juhtub ja mille teemad on tähtsad paljudele inimestele ning on seotud avaliku eluga) keskseteks tegelasteks on pigem meessoost isikud ja „pehmete“ uudiste (mis on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad ja inimeste elu mõjutavad, on enamasti seotud eraeluga, ka lugejatele lähedaste või tuntud inimestega) keskseteks tegelasteks on pigem naised. Seda väidet kinnitab ka Global Media Monitoring Project (GMMP, 2010) uuring, mille kohaselt naiste esindatus majandusuudiste tegelastena oli väiksem kui teiste uudisliikide nagu tervishoid, sotsiaal, sport, kunst ja sh krimiuudiste tegelastena.

Halonen (1995) on analüüsinud, millised naised jõuavad uudistesse ja mis asjaoludel ning on leidnud, et meest uudiste subjektina peetakse loomulikuks ning naise ilmumine uudistesse on pigem erandlik ja häiriv ja naistel on tõenäolisem ületada uudiskünnist seoses traditsiooniliste hoolitsusega seotud naiste alade esindamisel või seoses avalikus sfääris tegutsevate tuntud meeste kaaslaste rollis.

D. Croteau ja W. Hoynes on väljendanud arvamust, et üheks põhjuseks, miks mehed domineerivad uudistes on ajakirjanike professionaalsed väärtused ja uudiste kogumise tehnikad, mis põhinevad positivistlikel traditsioonidel. Esiteks: objektiivne reportaaž ei tohi sisaldada reporteri enda arvamust, mis tegelikkuses on aga harva saavutatav ja lõpeb sellega, et nende seisukohad, kes peituvad objektiivse reaalsuse sildi taga on tihti efektiivselt ära peidetud. Teiseks: objektiivne reportaaž on õiglane kui ta esitab loo mõlema poole seisukohti. Tuchmann (1974) on viidanud, et tavaliselt tähendab see kahe mõjuvõimsa isiku arvamust, kes on looga seotud. Tuginedes nendele ametlikele hääletorudele , kes esindavad võimu, meedia tuginebki tegelikkuses ainult meeste arvamustele (kuigi need kaks arvamust ei pruugi olla ühesugused). Kolmandaks: objektiivne reportaaž tugineb välistele tõendatud faktidele. Viis kuidas ajakirjanikud, kes pidevalt kannatavad tähtaegade surve all jõuavad nende faktideni, on pöörduda mõjuvõimsate institutsioonide ja/või isikute poole. Kinnitus autoriteedilt, kes on võimu juures, tagab tõendi usutavuse. Lisaks hinnatakse uudismeedia poolt rohkem üldisi ehk abstraktseid teadmisi kui spetsiifiliste ehk kitsamaid teadmisi või otsest osalemist kõnealuse teema osas ehk rohkem sõna saavad majandus- ja poliitikavaldkondade eliiti kuuluvad eksperdid. Neljandaks peetakse üldist poliitilist ja nn. peavoolu raamistust, milles ajakirjanikud tegutsevad ja mis teatud määral piirab mitmekesisust arvamustes. Samas on tegemist kahesuunalise protsessiga: rohkem naisi avalikkuses ja äri ning poliitilise eliidi hulgas toob rohkem naisi ka uudisveergudele ning teistpidi naiste rohkemaarvulisem ja vähem stereotüüpne kujutamine eliitajalehtede äri- ja majandusuudistes muudab ja kujundab ka ideaalpilti naisest ja naiselikkusest ning toob seeläbi ka rohkem naisi ettevõtlusse ja poliitikasse ning sh ka äri ning poliitilise eliidi hulka.

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida, milline on naiste esindatus äri- ja majandusuudistes ajalehe Äripäev näitel ning kuidas taastoodetakse või kummutatakse traditsioonilisi soorolle äriuudistes ning intervjuudes nais- ja meessoost tippjuhtidega ajakirja Director persoonilugude näitel.

 

Loe / lae alla PDF

 

Seotud teemad