Mikk, Jaan
Soorollid õppekirjanduses
Tartu Ülikooli Pedagoogika osakonna väljaanne nr. 12
Toimetaja Jaan Mikk
Keeletoimetaja Siret Linnas
Kokkuvõtete keeletoimetaja Mall Tamm
ISBN 9985-4-0298-7
Aasta: 2002
Õppe/uurimisasutus: Tartu Ülikool
Osakond/õppetool: Haridusteaduskond / pedagoogikaosakond
Lisad
Sisukord
Ajaloo õpikud
Liina Järviste. Meeste ja naiste rollid õpikus “Vanaaeg” …..11
Ülle Säälik. Soorollide kujutamine 5. klassi ajalooõpikus…..32
Mare Sadam. Soorollide kujutamisest 8. klassi ajalooõpikus………………………………………………………….48
Ingrid Leinus. Meeste ja naiste kujutamine lähiajaloo õpikus ………………………………………………………………….56
Riin Hiieväli. Soorollide kujutamine Eesti ajaloo õpikus gümnaasiumile………………………………………………………65
Liina Järviste. Kuidas koostada tasakaalustatud ajalooõpikuid? ………………………………………………………81
Kodaniku- ja perekonnaõpetuse õpikud
Piia Toom. Soorollide kajastumine 8.–9. klassi kodanikuõpetuse õpikus …………………………………………99
Ivi Kukner. Naise ja mehe hoiakute muutumine ning soorollide kajastamine 11. klassi perekonnaõpetuse õpikus ………………………………………………………………..107
Veronika Kalmus. Soorollid ja kodanikukasvatus…………..122
Lugemikud
Agnes Männik, Ilona Piirimägi. Soorollide kujutamine 1. klassi lugemikus…………………………………………….151
Merike Värs. Soorollide kujutamine II klassi lugemiku 1. osas………………………………………………………………161
Siret Linnas. Nais- ja meessoo kujutamine II klassile mõeldud lugemiku 2. osa näitel ………………………………………..176
Siret Trull. Soorollimudelid lugemik-õpikus “Meie keel 2. Suvest jõuludeni” ………………………………………………193
Mai Sula. Ka koolilugemik aitab kaasa võrdõiguslikkuse põhimõtte kujunemisele ühiskonnas …………………….213
Elen Põldme. Soorollide kujutamine 3. klassi lugemiku 2. osas………………………………………………………………224
Jeannine Richards. Teaching more than english? Gender roles in english language textbooks…………..234
Lisad
Veronika Kalmus, Jeannine Richards, Jaan Mikk. Juhiseid kooliõpikute kvalitatiivseks analüüsiks soorollide kujutamise seisukohast……………………………………….253
Veronika Kalmus, Jaan Mikk, Jeannine Richards. Kodeerimisjuhend soorollide analüüsimiseks õpikutekstides …………………………………………………..258
Veronika Kalmus, Jaan Mikk, Jeannine Richards. Kodeerimisjuhend soorollide analüüsimiseks õpikute illustratsioonidel ja fotodel………………………………….270
Eessõna
Umbes sada aastat tagasi olevat Tartu Ülikooli auväärne professor sisenenud auditooriumisse ja näinud seal esimest naisüliõpilast. Ehmatusest taganes ta uksest välja, kogus end ja sisenes uuesti. “Anatoomia on paljastav teadus. Neiud võivad siin oma naiselikkuse kaotada. Ma ei soovita neidudel anatoomiakursust kuulata”, ütles professor. Nüüd on neiud üliõpilaskonnas enamuses ja keegi ei kahtle enam selles, et nad võivad ka anatoomiat õppida. Eelmainitud lugu on näide sellest, kuidas ajapikku kaovad arengut takistavad vaated elule. Kas me aga teame, millised seisukohad takistavad tänapäeval edasiliikumist? Enamasti ei tea. Inimesed on harjunud igapäevaste arusaamadega ja arvavad, et nii peabki olema. Selline suhtumine püsib niikaua, kuni tõuseb keegi ja räägib, et nii on halb ja teisiti on parem. Siis võivad alata muutused. Sama skeem kehtib ka naiste ja meeste võrdsete võimaluste kohta elus. Avatud Eesti Fondi toetusel uurisime, millist eeskuju pakuvad Eesti koolides kasutatavad õpikud sirguvatele tüdrukutele ja poistele. Ajalooõpikutes leidsime kuulsate meeste kõrval ka mõne üksiku naise. Meenub A. Osleri väide, et vigane on ajalugu, mis vaikib poolest inimkonnast. Tähelepanu väärib ettepanek käsitleda koolis Sõ- dade looga samaväärselt Inimeste lugu. Ühes kodanikuõpetuse õpikus leidsime väga traditsioonilise rollijaotuse, mis pärineks justkui eelmise sajandi talupoeglikust ürgkultuurist. Ilmselt võivad inimesed ka niimoodi õnnelikud olla, aga kas meie ühiskonnas? Kõige huvitavamaks osutusid lugemikud, kus avastasime, et vildakat eeskuju antakse nii tüdrukutele kui poistele. Naisi oli kujutatud suhteliselt vähestes ametites, poiste seas domineeris tootsilik õpilane, kes ei viitsinud õppida ega hoolinud koolikorrast. Meie õpikutes esineb tõepoolest sellist informatsiooni, mille üle mõelda ja mida ka muuta. Võidakse öelda, et soorolliuuringuid tehakse selleks, et selgitada, kus ja kuidas naisi alatähtsustatakse. Kes otsib, see leiab. Meenub, kuidas üks uurija oli ebameeldivalt üllatunud, kui ta leidis, et naised on juhtrollis sama sageli kui mehed. Nimelt räägiti selles õpikus palju naistest koolis ja kodus, kus nad on tõepoolest juhtival positsioonil. Sellest hoolimata usun, et käesole- 4 vas kogumikus kirjutatu on vaid vähesel määral tingitud emotsioonidest ja põhiosas kirjeldatakse olulisi probleeme meie õpikutes ning näidatakse mõningaid teid nende täiustamiseks. Suurem osa artiklitest on kirjutatud õpikute kvalitatiivse analüüsi põhjal. Nagu ikka kvalitatiivses analüüsis, sõltuvad järeldused ka uurija intuitsioonist ja eruditsioonist. Uurijate seas oli neli naisuuringuist huvitatud magistranti, üks doktorant ja üks doktor. Usun, et käesoleva uuringu tulemused soodustavad mõttevahetust soorollide progressiivsemaks käsitluseks õppekirjanduses ja ühiskonnas tervikuna. Projekti tulemusi on avaldatud ka kogumikus “Kasvatus ja aated” (TÜ, 2001). Jaan Mikk