Kellel on Eestis hea, kellel parem – Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel

Kellel on Eestis hea, kellel parem – Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel

Võrdõigusvoliniku kantselei, 2016

[su_button url=”http://enut.ee/files/mudel.pdf” target=”blank” style=”flat” background=”#e0484c” size=”6″ radius=”5″]Lae alla PDF[/su_button]

 

Sisu

Asjakohaste uuringute ülevaate koostamisel koguti infot võrdõiguslikkuse fookusega uuringute kohta järgmistel teemadel (valiku aluseks oli Suurbritannia mudel):

• elu (oodatav eluiga, ebaloomulikul põhjusel  surmajuhtumid, sh tapmised ja enesetapud,  suremus haiguste ja õnnetuste tõttu);

• tervis (terviseprobleemiga inimeste osakaal,  kohtlemine raviasutustes, tervislikult ja ebatervislikult elavate inimeste osakaal, vigastused ja õnnetused);

• haridus (kõrgeim lõpetatud haridustase, funktsionaalsed oskused, elukestvas õppes osalemine, interneti kasutamine, kohtlemine haridussüsteemis);

• töö (tööturul osalemine, ajakasutus, palgalõhe, segregatsioon, kutsehaigused, tööalased vigastused,  ebavõrdne kohtlemine töökohal);

• elustandard (eluaseme kvaliteet, vaesusrisk,  lapsehoiu- ja hooldusteenuste kättesaadavus, keskkonnatingimused elupiirkonnas);

• indiviid ja perekond (kultuuriline identiteet, eneseväärikus, sotsiaalne integreeritus);

• hool ja tugi (ligipääs hoolekandele, lapsehoiuteenustele);

• turvatunne (isikuvastaste kuritegude ohvriks langemine, inimeste turvatunne);

• õiguskindlus (usaldus politsei ja kohtusüsteemi vastu, vanglas kinnipeetute osakaal ja kohtlemine);

• võim ja hääl (osalemine poliitilises elus, kaasatus otsustusprotsessidesse).