Eestlannast USA naiskindral Tiiu Kera: USA pomme, kuule ja hävitajaid valitseb naine! (Pealinn, 11.04.2016)

“Ei Ameerika ega ka Eesti ei saa endale lubada, et naisi sõjandusse ei kaasa,” leiab seni ainus Eesti soost naiskindral Tiiu Kera (70) “Näiteks USA-s on Vaikse ookeani õhujõudude ülemaks naine ja tema valitseda on hävitajad, pommid ja kuulid.” Kera sõnul öeldi talle aga veel mõnda aega tagasi, et Balti riigid naiskindraleid ei aktsepteeri.
Pilt: Ragne Jõerand

Eestlannast USA naiskindral Tiiu Kera: USA pomme, kuule ja hävitajaid valitseb naine!

Tekst: Ragne Jõerand

Seni ainus Eesti soost naiskindral, USA strateegilise lennuväe luureosakonna direktor, praegu erus olev kindralmajor Tiiu Kera on saanud tänukirja USA presidendilt George W. Bushilt, lennuväeministrilt, lennuväe staabiülemalt ja rahvusliku julgeolekuagentuuri direktorilt. Kindral Kera andis oma seekordse Eesti visiidi ajal Eesti NATO ühingu 15. sünnipäevale pühendatud konverentsil “Naised ja julgeolek: ÜRO resolutsioon 1325” intervjuu ka ajalehele Pealinn.

Millal Eesti saab esimese naiskindrali ja miks meil neid seni ühtki ei ole?

Kindraliks ei saa palgata inimest otse tänavalt, kindraleid tuleb ette kasvatada. Kindraliks saamine on protsess ja selleks, et sinna jõuda, tuleb koguda teatavaid kogemusi – näiteks USA-s kulub 25 aastat, et saada kindraliks. Eesti on proovinud pärast iseseisvumist muule maailma kiiresti järele jõuda, aga selleks, et teil tuleksid naiskindralid, peab kaitseväe süsteem tegema väga teadlikke valikuid ja otsuseid, mis puudutavad naistele auastmete määramist.

Millised iseloomuomadused peaks ühel naisel olema, et saada kindraliks? Ja millised teie iseloomu tugevamad küljed aitasid teil jõuda kindrali auastmeni?

1973. aastal oli naisi USA lennuväes vaid 2%, kõige kõrgem auaste, mida naised said omada, ei piirdunud aga enam koloneliga, nii et kui mina läksin sinna, oli juba üks naissoost kindral ees. Selleks, et kindraliks saada, pead sa olema esiteks vaimselt selleks valmis, pead olema kannatlik, sul peab olema korralik haridus ja ettevalmistus ning kahtlemata ambitsioonikus. Ning sa pead hoolitsema hästi oma meeskonna eest, kellega koos töötad. Kui oled loonud oma meeskonnale head tingimused töötamiseks, toetavad nad ka sind rohkem ja seega saad teha oma tööd paremini.

Kas olete kunagi tundnud, et mehed püüdsid takistada teie karjääri kindraliks saamisel?

Organisatsiooni tasemel pole ma tundnud, et mehed oleksid minu karjääri takistanud, küll aga on olnud üksikuid mehi, kes on samuti endale kindralipaguneid ihanud ja olnud seega minu konkurendid. Toon ühe näite: 1993. aastal oli Leedu valitsus enam kui rõõmus, palgates mind sinna USA sõjaväe esindajaks Balti riikides, kuigi üks minu USA meeskolleeg väitis eelnevalt, et Balti riigid ei aktsepteeri naist sellisel ametikohal. Eesti kaitseväega mul plaane end siduda pole, aga Leedule sobisin.

Aga kas on ikka õige, et veel 53 aastat pärast seda, kui ma läksin ülikooli, 43 aastat pärast seda, kui ühinesin õhujõududega, 14 aastat pärast seda, kui läksin õhuväest pensionile ning 16 aastat pärast seda, kui võeti vastu ÜRO resolutsioon 1325, räägime me ikka veel sellest ja püüame selgeks teha, kui oluline on suurendada naiste võimalusi ja valikuid militaarvaldkonnas. Ei Ameerika ega ka Eesti ei saa endale lubada, et ei kaasa naisi sõjandusse – praegu on meil USA-s näiteks Vaikse ookeani õhujõudude ülemaks naine ja tema valitseda on hävitajad, pommid ja kuulid.

Kuidas siiski teie end meeste maailmas kindraliks läbi murdsite?

Sa pead julgema vastu võtta ka väga keerukaid ja raskeid ülesandeid ja neid siis suurepäraselt sooritama, sest siis on sul ette näidata käegakatsutavad tulemused ja tõendid oma professionaalsuse kohta.

Kas teil on olnud raske ühendada väga maskuliinset kindralirolli abikaasarolliga?

Kui mina ühinesin sõjaväega, siis polnud naistel enam keeldu abielluda ja nad ei pidanud teenistusest lahkuma, kui said lapse. Naistele avanes enim võimalusi osaleda teenistuses, nad võisid olla ka hävitaja piloodid ja tohtisid astuda sõjaakadeemiasse. Mind on palju aidanud minu abikaasa, kes on äärmiselt palju toetanud mind minu karjääris. See on suur asi, kui sinu abikaasa toetab sinu professionaal-set arengut. Lapsi mul paraku pole, sest ma abiellusin liiga hilja.

Kas kahetsete seda, et teil lapsi pole?

Elu on lihtsalt nii läinud, aga nüüd on naistel, kes soovivad sõjaväes karjääri teha, palju lihtsam kombineerida oma lapsesaamist teenistusega. USA kaitseminister on viinud ellu uued seadused, mis puudutavad sõjaväes teenivate naiste emapuhkust, selliseid emadust toetavaid tingimusi meil varem armees polnud. Varem sai naine armees lapseootuse ajal ja lapse hooldamise ajal eritingimusi taotleda vaid arsti otsusel. Aga näiteks minu vennal ja tema naisel on lapsed, nad mõlemad teenivad sõjaväes ja on suutnud kenasti ühendada pereloomise karjääriga armees. Sõjaväes teenivat naist ei saa tema raseduse pärast vallandada, küll aga võidakse ta üle viia oma eriala piires tööle, mis tema tervist ei kahjustaks. Kunagi olid aga ajad, mil rase naine pidi sõjaväeteenistusest üldse loobuma.

Kelle jalas on teie majas püksid – kes on perepea?

See sõltub olukorrast. Köögis on bossiks minu mees, sest tema teeb palju paremini süüa, aga mina olen parem planeerija, kui asi puudutab meie ühiseid reise ja väljasõite. Oleme omavahel kõik kodused toimetused ära jaganud nii, et kellel midagi paremini välja tuleb, see ka seda teeb.

Mainisite, et kindraliks saamine pole mitte ainult karjäär, vaid see on elustiil. Kas olete kunagi kahetsenud, et valisite just sellise elutee?
Absoluutselt mitte. See töö on andnud mulle võimaluse palju ringi reisida ja elada maailma eri paikades, ma olen kohtunud paljude huvitavate inimestega ja näinud palju. See töö on mind õpetanud võtma vastustust juba väga varakult. Ma olen Ameerikale tänulik, et ta on andnud mulle ja minu perele militaarvaldkonnas teenimise kaudu sisuliselt uue võimaluse eluks.

Kas olete kunagi seisnud surmaga silmitsi?

Ajal, mil mina teenisin armees, ei lubatud naisi lahingusse, praeguseks on see muutunud ja naised osalevad ka lahingutegevuses. Samas olen ma loomulikult saanud taolise väljaõppe. Mis puutub enda kaitsmisse, siis sõjaväes on see eripära, et keegi ei võitle üksinda enda eest, vaid kõike tehakse ühise plaani alusel ja üheskoos. Küll on vahel olnud tõrkeid lendamisel, aga ei midagi eluohtlikku.

———————

Kera teenis Koreas

  • Tiiu Kera sündis Württembergis Balingeni põgenikelaagris. USA-sse saabus ta koos vanematega 1949. aastal ja asus elama New Yorgi osariiki Rochesteri.
  • Aastal 1968 abiellus Tiiu Kera USA lennuväeohvitseri Browniga ja asus temaga koos Saksamaale, kus töötas aastail 1970-1973 USA lennuväe Euroopa peastaabis Wiesbadenis ajaloo osakonna toimetajana.
  • Aastal 1973 astus ka Tiiu Kera ise sõjaväeteenistusse.11. juunil 1976 omistati talle tegevteenistuse lennuväe leitnandi auaste. Vastava patendi sai ta USA süsteemi kohaselt vakantsi tekkimisel 31. mail 1977. Leitnandi auastmes teenis Tiiu Kera ka Koreas.
  • Juulis 1993 nimetati kolonel Tiiu Kera USA sõjaväe esindajaks Balti riikides alalise asukohaga Vilniuses, kus ta teenis 1995. aasta augustini.
  • 9. veebruaril 1995 ülendati Tiiu Kera brigaadikindraliks; 1998 sai ta kindralmajoriks ja määrati rahvusliku julgeolekuagentuuri sõjaväelise osakonna ülema asetäitjaks
  • 1. veebruaril 2002 siirdus kindralmajor Tiiu Kera erru. Sel puhul sai ta tänukirja USA presidendilt George W. Bushilt, lennuväeministrilt, lennuväe staabiülemalt ja rahvusliku julgeolekuagentuuri direktorilt.

TIIU KERA ABIKAASA: Olen oma naise üle uhke!

“Sõber ennustas enne meie tutvumist, et sellest naisest saab peagi kindral,” meenutab Tiiu Kera abikaasa, kelle sõnul soovib ka naiskindral mõnikord, et mees talle hilisööl turvalisuse pärast järele tuleks.

Ma abiellusin Tiiuga veel enne, kui tema kindraliks sai. Mäletan, et ajasin ühe meeskolleegiga juttu, kui Tiiu meist mööda läks . “Hoia sellel naisel silma peal, temast saab veel ühel heal päeval kindral,” ütles toona mu kolleeg – ja nagu näha, oli tal õigus.

Olen olnud Tiiu kõrval tema erinevate auastmete ajal ja pean ütlema, et olen ta üle äärmiselt uhke ja naudin väga tema seltskonda. Imetlen tema töövõimet ja teadlikkust, milliseid linnukesi tuleb kuhu kastidesse teha, et saada naisena ametikõrgendust sõjaväes – teadlikkust, milline haridus peab olema, millistel koolitustel peab käima ja milliste inimeste toetust ja tunnustust on sul vaja, kui tahad saada kindraliks. Olen näinud kõrvalt, et Tiiu teeb kõike äärmise pühendumisega, talle on oluline enesearendamine. Mulle meenub ajast, mil Tiiu töötas Pentagonis kolonelleitnandina, kui rasked ja pikad olid tema tööpäevad ja kuidas ta kord mulle helistas, öeldes: “Palun tule mulle tööle vastu ja läheme koos koju, sest ma tõesti ei tunne end kuigi kindlalt hilisõhtul üksi metroos sõites.”

Samal perioodil oli ka mul leitnandina pingeline töö, vahel pidime komandeeringute tõttu lahus olema ja see oli raske. Kui Tiiu määrati Balti riikidesse USA kaitseatašeeks, ajas ta tihti tähtsatel vastuvõttudel “meestejuttu” meestega, samal ajal kui tähtsate meeste abikaasad pidid kõrvalruumis isekeskis olema. Kuna ma olen väga hea kokk, siis vestlesin sel ajal nende abikaasadega kokandusest, vaatasime ühiselt üksteise perepilte ning kõik olid rahul!

 

Artikkel (c) Ajaleht pealinn; Ragne Jõerand.

Jõerand, Ragne. Eestlannast USA naiskindral Tiiu Kera: USA pomme, kuule ja hävitajaid valitseb naine! Pealinn, 11. aprill 2016, lk 8-9.

http://www.pealinn.ee/newset/eestlannast-usa-naiskindral-tiiu-kera-usa-pomme-kuule-ja-havitajaid-n166679

Seotud teemad