Meeste ja Naiste Võrdõiguslikkuse Instituut Brüssel 2021 Projekt „Parents@ Work“ on rahastatud Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist (2014¬2020) Partnerid: Meeste ja Naiste Võrdõiguslikkuse Instituut (Belgia), diskrimineerimisvastase kaitse komisjon (Bulgaaria), soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (Eesti) ning töö
Laevandusettevõtjate suunised Euroopa Esinduse Reederite Ühing, Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liit Käesolevate suuniste eesmärgiks on aidata ettevõtetel teadvustada ahistamise ja/või kiusamisejuhte, rakendada efektiivset kaebuste esitamise korda selliste juhtumite tuvastamiseks ning lõpetadaahistamine ja kiusamine viisil, mis tooks kasu kõikidele töökohtadel ahistamise
Tartu Ülikool 2022 Juhendajad: Professor Raili Marling (Tartu Ülikool), abiprofessor Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)Opponendid: Senior Researcher Veli-Matti Karhulahti, (University of Jyväskylä), Lecturer Andrei Nae (University of Bucharest) Väitekirja eesmärk on luua metodoloogia soo analüüsimiseks videomängudes, mis põhineb teiste erialade kogemustel,
Tartu Ülikool 2023 Etnoloogia osakond, Kultuuriuuringute Instituut Juhendajad: Professor Ene Kõresaar (Tartu Ülikool), Professor Raili Marling (Tartu Ülikool)Opponendid: Dr Tuula Juvonen (Tampere Ülikool), Dr Andrés Brink Pinto (Lundi Ülikool) Doktoritöö keskmes on küsimus, kuidas on Eestis eri ajastutele omaste diskursustega
Autorid: Iris Pettai, Tambet Laasik, Häli Jürimäe Tallinn 2023 Variraport on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Aktiivste kodanike Fondi poolttoetatud projekti eesmärgiks on olla riigile toeks Istanbuli Konventsiooni rakendamisel Eestis, tehaettepanekuid ja soovitusi ohvrikaitse tugevdamiseks, praktilise töökorralduse muutmiseksperevägivalla alal, koolitusprogrammide
European Investment Bank, 2022 Autorid: Rozalia Pal, Désirée Rückert, Patricia Wruuck See aruanne annab ülevaate naisettevõtlusest ja sellest, mis naisettevõtjaid tagasi hoiab. Käesolevas analüüsis vaadeldakse kolme erineva uuringu tulemusi: EIB Investment Survey (EIBIS) 2021, EIBIS Startup and Scaleup Survey 2019
Euroopa Komisjon 2023 Aruanne keskendub peamistele tegevustele ja saavutustele, et parandada soolist võrdõiguslikkust ELi institutsioonide ja liikmesriikide poolt. Samuti esitleb see inspireerivaid näiteid liikmesriikidest ning ELi rahastatud projektidest. Aruanne sisaldab ka olulisi andmeid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta ELis. Need andmed
Alapealkiri: : Tracking sustainable peace through inclusion, justice, and security for women Väljaandjad: Georgetown Institute for Women, Peace and Security and Peace Research Institute Oslo 2023 Naised, rahu ja julgeolek (WPS) indeksi neljas väljaanne hõlmab ja hindab naiste staatust 177
Eesti Panga Toimetised 8/2020 Käesolevas uurimuses analüüsime soolisi erinevusi penisonivarades kahekümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Uuringus käsitletakse pensionivara soolist lõhet kahest aspektist. Esmalt vaatame meeste ja naiste vahelisi erinevusi pensionivara omamise määras ning teiseks analüüsime, millised on erinevused pensionvara mahus. Uuringu
Eesti Panga Toimetised 7/2020 Alates 2013. aastast, kui Thomas Piketty avaldas oma teose „ Le Capital au XXIe siècle“ („Kapital 21. sajandil“), on varaline ebavõrdsus nii teadlaste kui ka poliitikategijate seas aina rohkem kõneaineks. Samas pole 2020. aastaks ikka veel
Eesti Panga Toimetised 4/2019 Seekordses toimetises uuritakse soolist varadelõhet Eestis – riigis, kus sooline palgalõhe on Euroopa Liidu liikmesriikide seas suurim. Varade suurus on elanike heaolu mõõtmisel üks põhilisi näitajaid ning seetõttu on varalise ebavõrdsuse mõõtmine oluline nii kogu rahvastiku
Eurobaromeeter 2022 Special Eurobarometer 525 – Sport and Physical Activity Käesoleva uuringu tellis Euroopa Komisjoni Hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat, et uurida avalikku arvamust spordi ja kehalise aktiivsuse kohta.Uuring hõlmab järgmisi teemasid: Võimaluse korral on võrreldud käesoleva uuringu tulemusi
Maailmapank 2023 Järjekorras üheksas ülevaade sarjas Naised, äri ja seadused analüüsib 190 riigi ja territooriumi seadusandluseid soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist. Raport võrdleb seadusandlust kaheksas valdkonnas: liikumisvabadus, töökoht, palk, abielu, vanemlus, ettevõtlus, vara ja pension. Eesti on konkreetses raportis 15.-20. kohal 97,5
Kantar Emor 2022 Sotsiaalministeeriumi tellimusel Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu eesmärgiks on saada ülevaade Eestis elavate naiste ja meestehoiakutest, kogemustest ja käitumisest erinevates eluvaldkondades nagu töö, pereelu, haridus javõimalus osaleda ühiskondlike otsuste tegemisel ning jälgida nende kujunemist ajas. Neid tulemusikasutatakse ühest küljest
Väljaandja: EIGE 2022 Raporti eesmärgiks oli anda anda põhjalik ülevaade kübervägivalla olemusest ning selle mõjust konkreetselt naistele ja tüdrukutele. Põhiprobleemid:
Autor: Agnès Hubert Rahastaja: Euroopa Parlament 2022 Raamat annab põhjaliku ülevaate soolise võrdõiguslikkuse arengust Euroopas alates 1960st aastatest. Lisaks kronoloogilisele ülevaatele (taas)tutvustab Agnès Hubert meile olulisi feministlikke ja progressiivseid aktiviste nagu Eliane-Vogel Polsky, Vasso Papandreou, Yvette Roudy, Helena Dalli jt.
Autor: Barbi Pilvre Väljaandja: Friedrich-Ebert-Foundation in Estonia, 2022 Covid-19 pole mitte ainult viirus, vaid sotsiaalne nähtus, millel on täpne sooline mõõde. Naiste nõrgemat positsiooni Covid-19 kriisiga toimetulekul tunnistas Eesti valitsus avalikult juba 2021. aastal. Naised on olnud pandeemia esirinnas nii
Toimetajad: Adrianna Zabrzewska ja Joshua K. Dubrow Rahastaja: National Science Centre, Poola 2020. aasta sügisel, kui algas Covid-19 pandeemia teine laine, tegi Poola põhiseaduskohus otsuse, mis piiras tõsiselt juurdepääsu abordile. Kiiresti järgnesid massilised tänavameeleavaldused Strajk Kobieti (Naiste Streik) juhtimisel. See
TALLINNA ÜLIKOOL, 2019Ühiskonnateaduste instituutSotsioloogia suund Juhendaja: Kadri Aavik PhD Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, millised diskursused esinevad Eestimeedias seksuaalse ahistamise kohta meediaartiklite põhjal.
Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste instituut Juhendaja: Ave Mattheus, PhD Tallinn 2019 Töö eesmärgiks on uurida, kuidas kujutatakse nüüdisaegses eesti noortekirjanduses noorenaissoost peategelase elu, tema mõtteid ja tundeid, tema valikuid ja võimalusi tänapäevamaailmas. Analüüsimiseks on valitud kolm teost: Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö“,mis
Tallinn University School of Humanities Juhendaja: Sameena Mulla, PhD Tallinn 2019 In this thesis I will argue that healing from sexual and domestic violence is a meaning-makingprocess focused on reinstating the agency of the self through the tripartite reconfiguration ofits
Tallinn University School of Humanities Juhendaja: Eneken Laanes Tallinn 2019 In this Master’s thesis the concept of the Other in relation to Subject, and female subjectivity is explored. The goal of this work is to examine, how one can analyse
Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutRahvusvaheliste suhete suund Juhendaja: Tõnis Saarts, PhD Tallinn 2019 Antud töö avab, millised on paremäärmuslike erakondade naistele enim olulised poliitikad jaseisukohad ning millised retoorilisi võtteid on need erakonnad naiste häälte saamisel kasutanud. Uuringuläbiviimiseks on analüüsitud viies Euroopa riigis
Tallinna ÜlikoolLoodus- ja Terviseteaduste InstituutKehakultuur Juhendaja: Mikola Misjuk Tallinn 2019 Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada seosed kiirjooksu kinemaatilisteparameetrite ja kehaliste võimete testide vahel. Töö võiks olla abiks treeneritele ja sportlasetele kehaliste võimete testide planeerimisel.
TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutHariduse juhtimine Juhendajad: Grete Arro PhD, Kati Aus MSc Tallinn 2019 Antud arendusuuringu eesmärgiks oli uurida alushariduse pedagoogide (n=53) soolistehoiakute põhjendusi ning katsetada hoiakuid muuta aitavaid teadustekste.