Гендерный подход в образовании

  Гендерный подход в образовании Информационный материал Сотрудничество Эстонии и Грузии. Обмен опытом Эстонии по защите детей и поддержке женского предпринимательства в Автономной Республике Аджария Составитель Ю. Папп Эстонский центр информации и гендерных исследований (ENUT) Содержание Предисловие Что такое гендерное

Ariadne Lõng 2017-2018

Sisukord Naiskaitseväelastega seotud hoiakutest ja kogemustest Eesti KaitseväesAndres Siplane Naine kutselise autojuhina: naiste roll taksonduse arengus maailmasõdadevahelises EestisRiho Paramonov Kõnelda ajaloost – partneritenaMilvi Martina PiirFeministlikust panusest moraalifilosoofias hoolitsuseetika näitelKadri SimmFeministlik pidu Eestis: kultuurifestival Ladyfest aastatel 2011-2018Katrin Kivimaa“Mingid bikiinides pildid ei

Paremad otsused – väärtuslikum elukeskkond. Juhendmaterjal kohalikule omavalitsusele soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmiseks

Paremad otsused – väärtuslikum elukeskkond. Juhendmaterjal kohalikule omavalitsusele soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmiseks Tallinn, 2019 Juhend on koostatud Eesti Naisuurimus-ja Teabekeskuse projekti „ENUT ja partnerid tegutsemas soolise võrdõiguslikkuse, tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest“raames. Sisukord Eessõna lk 3 Sissejuhatus lk 4

Ariadne Lõng 2016

Sisukord Soo sotsiaalne grammatika ja kooliõpilase roll.Tiiu Kuurme„Uus naine“ Johannes Semperi romaanis „Armukadedus“ (1934).Merlin KirikalNätakas matšomehele. Mehed ja naised Maarja Kangro novellikogumikus „Hüppa tulle“.Riina RoastoVaidlustades seksismi, toetades spetsietsismi: Eesti feministide arvamusi loomaõiguslusest ja selle seostest feminismiga läbi veganfeministliku perspektiivi.Kadri AavikTöökoha mõju

Carrying Linda’s Stones: An Anthology of Estonian Women’s Life Stories

“Tassimas Linda kive: eesti naiste elulugude antoloogia” (Carrying Linda’s Stones: An Anthology of Estonian Women’s Life Stories) sisaldab viieteistkümne ajaloo hoovustesse sattunud Eesti naise jutustusi. Elulood on kaasaegseks illustratsiooniks sajanditepikkusele võõrvägede invasioonile ning valitsemisele, keskendudes kahekümnenda sajandi teisele poolele – hõlmates endas perioodi Teisest maailmasõjast ja nõukogude okupatsioonist kuni iseseisvusele üleminekuni. Elulood hõlmavad endas kolme

Ariadne Lõng

Ariadne Lõng on Eesti esimene ja ainuke nais- ja meesuurimuse ajakiri, mis asutati aastal 2000. Ariadne Lõnga võib leida ENUTi raamatukogust, teistest raamatukogudest (vt ester.ee, lugeja.ee) ning alati on seda võimalik soodsa hinnaga omandada ENUTist. Alates 2022. aastast on Ariadne Lõngal eraldi koduleht ariadnelong.ee Vaata ka arvustusi Ariadne Lõngale Katkend esimese ajakirjanumbri eessõnast Eda Sepp ja Suzanne

Ariadne Lõng 2011

SisukordIndividuaalne sooideoloogia – millest see sõltub? Kairi Kasearu60‒69-aastaste naiste ja meeste töötamine ja eluga rahulolu seitsmes Euroopa riigis. Mare AinsaarTöökoha leidmine sotsiaalsete võrgustike abil: meeste ja naiste erinevused Eesti tööjõu-uuringu tulemuste põhjal. Priit JeenasEnesetäiendamise viisi ja kõrgema ametipositsiooni seos meeste ja naiste

Ariadne Lõng 2010

SisukordAteneumi kunstikoolid ja naised Eestist. Kai StahlNaisakt nõukogude perioodi kunstis. Varjatud erootika, politiseeritud žest, protofeministlik kujund? Katrin KivimaaPeamised trendid meeste tekstilisel konstrueerimisel naisteajakirja Cosmopolitan artiklites. Greete Kempel, Andra SiibakNaiselikkuse ja mehelikkuse seos isikuomadustega 16-19-aastaste Eesti noorte seas. Mare Ainsaar, Kadri Soo, Tiina LaurNaised

Ariadne Lõng 2009

SisukordKas naiste võim aitab olla laste- ja peresõbralikum? Naised kohalikes volikogudes ja lapsesõbralikkus Eestis. Mare Ainsaar, Kadri Soo, Rein ToomlaSoo sotsiaalne konstrueerimine seitsmes Tallinna lasteaias. Kadri AavikVõitjate põlvkonna müüt ja uue eliidi enesekirjeldused 1990. aastate üldhuvimeedias. Margaret TaliEesti Ekspressi “Persoon” soo aspektist. Barbi

Ariadne Lõng 2008

SisukordFüüsika kui meeste mängumaa: soostereotüüpidest Eesti füüsika kultuuris. Endla Lõhkkivi, Katrin VelbaumVäljapaistvad naised teaduses: naisteadlaste karjääriteed “eduka teadlase” diskursuse taustal. Kairi Talves, Anu LaasSugu ja episteemiline vastutus füüsikas. Kristina RolinIntersektsionaalsusest ehk lugusid feministliku mõtte rändamisest. Redi KoobakUus identiteedikäsitlus ja selle peegeldused naiskirjanike loomingus: Eva

Ariadne Lõng 2007

SisukordNähtamatu ja nähtav pärimus. Seto rahvaluule kogumisest ning menstruatsiooni ja sünnitusjärgse käitumisega seotud tabudest. Andreas KalkunEma-tütre suhe Joy Kogawa Obasanis ja Ene Mihkelsoni Ahasveeruse unes. Eva ReinSugu virtuaalmaailmas. Andra Siibak”Ei maksa seda isatamist väga ka üle pingutada”. Lapsevanemate isapuhkusest loobumise diskursused. Marion

Ariadne Lõng 2005/2006

SisukordKas eesti mees on mees või inimene? Liisi PiitsVõrdõiguslikkus kui avaliku debati objekt Ameerika Ühendriikides ja Eestis: sarnasused ja erinevused. Raili PõldsaarMeeste meediakujutise muutus 1996. ja 2004. aasta Eesti Päevalehe ja Postimehe nädalalõpulisade näitel. Kristi MalmbergEesti poisteraamatute kangelaste muutumised ajas. Ave

Ariadne Lõng 2004

SisukordKoidula pildis: ajaloolisest isikust rahvuslikuks sümboliks. Katrin KivimaaRuthi õed: sajandipöörde naiste reaalsus ja fantaasia. Tiina KirssJ. Randvere Ruth ja Otto Weiningeri Geschlecht und Charakter. Mirjam HinrikusKeha ja haigus Ilmi Kolla kirjades ja luuletustes. Eve AnnukMeest ja naist märkiv leksika sõnaraamatutes. Kerli OltKas tüdrukud jõuavad järele?

Ariadne Lõng 2003

SisukordToimetuselt Anne Lill, Eve Annuk ja Mirjam HinrikusSeto naisautobiograafide maailm Andreas KalkunAjakasutus läbi sooprisma Eestis ja Euroopas Malle JärveSöömishäirete olemus ja tekkepõhjused erinevate vaatenurkade ristteel – tütarlaste ning arstide nägemused Katri EesperePluralism tunnetusteoorias: Helen E. Longino sotsiaalepistemoloogiline lahendus traditsioonilise ratsionalismi

Ariadne Lõng 2002

SisukordToimetuselt. Anne Lill, Eve Annuk ja Mirjam HinrikusInimväärne elu naisena: teoreetilisi perspektiive eesti naiste elulugude uurimiseks. Tiina KirssLa gareonne või geniaalne eideke: Karin Lutsu (auto)portreelised kujutised kunstniku ja naisena. Katrin KivimaaTantsitud sugu: soolisus eesti 1990. aastate moderntantsus. Heili EinastoNaine mehe peas:

Ariadne Lõng 2001

SisukordToimetuselt. Anne Lill, Eve Annuk ja Mirjam HinrikusNaised Kreeka tragöödia meestemaailmas. Anne LillDekadentsist ja dekadentlikust naisekujutusest Tammsaare loomingus. Mirjam HinrikusEnese loomine kirjanikuna Aino Kallase ja Virginia Woolfi päevikuis. Leena Kurvet-KäosaarNeiu hundiks. Libahundimuistendi “Teine puhkajatest murrab looma” analüüs. Merili MetsvahiNaised ja

Ariadne Lõng 2000

SisukordToimetuselt. Eda Sepp ja Suzanne LieAnu Narusk – in memoriam. Leeni HanssonAnu Naruski publikatsioonidMis on naisuurimus? Suzanne LieKui Küsimusi esitavad naised: naisteaduste tulevikku lombi teiselt kaldalt vaagides. Tiina KirssFeministlik, naissoost ja naiselik. Toril MoiTeise tootmine – Ida-Euroopa ja feminism. Katrin

Väljaanded

ENUTi kaks põhilist väljaannet on uudiskiri “ENUTi Uudised” ning akadeemiline nais- ja meesuurimuslik ajakiri Ariadne Lõng, mis ilmuvad regulaarselt. Lisaks nendele avaldab ENUT projektide raames ka teisi väljaandeid, mõned neist on leitavad ka meie digikogus. Osa väljaannetest on ka ENUTis müügil (vt allpool). Ariadne Lõng on Eesti ainus akadeemiline nais- ja meesuuringute ajakiri. Ilmub aastast

Digikogu

2023 report on gender equality in the EU Euroopa Komisjon 2023 Aruanne keskendub peamistele tegevustele ja saavutustele, et parandada soolist võrdõiguslikkust ELi institutsioonide ja liikmesriikide poolt. Samuti esitleb … Loe Edasi A comparative analysis of gender equality law in Europe See aruanne annab ülevaate ELi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise viisidest Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, samuti

Ariadne Lõng 2015

Võrdõigusvoliniku konverentsi „Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis” erinumber Sisukord Soostereotüübid ja episteemiline ebaõiglusEndla LõhkiviNaisena võõras akadeemias: Kesk- ja Ida-Euroopa-päritolu naisteadlased problematiseerimas soolist võrdõiguslikkust Rootsi ülikoolidesMarion Pajumets, Triin RoosaluFeminismi ja neoliberalismi problemaatiline suheRaili MarlingMillest me räägime, kui me räägime

Ariadne Lõng 2012

Seksuaalne ahistamine kui uurimisvaldkond – proovikivi EestileKatri LamesooMehelikkuse tüpiseerimine noormeeste enesehinnangute, soorolliga rahulolu ja seksuaalkäitumise järgiKadri Soo, Dagmar Kutsar Kalevipoegi kaugelt koju oodatesAge ViiraPildiline pöördumine vabadusse. Ajakirjandusfoto sisu muutumine soolisest aspektist ajalehes Edasi/Postimees 1985-2005Merike KaunissaareSooküsimus eesti ajakirjanduses 19. sajandi lõpul