Kellel on Eestis hea, kellel parem – Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel

Kellel on Eestis hea, kellel parem – Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel Võrdõigusvoliniku kantselei, 2016   Sisu Asjakohaste uuringute ülevaate koostamisel koguti infot võrdõiguslikkuse fookusega uuringute kohta järgmistel teemadel (valiku aluseks oli Suurbritannia mudel): • elu (oodatav eluiga, ebaloomulikul põhjusel  surmajuhtumid, sh

Euroopa puuetega naiste manifest

Vastu võetud Brüsselis 22.veebruaril 1997, pärast 1990.a. Viinis toimunud puuetega naiste teemalise ekspertide seminari soovituste läbivaatamist ja ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglite  tutvustuseks, Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi puuetega naiste töögrupi poolt – endine puuetega naiste uurimisgrupp, mis tegusteb

Eesti Naisliit

Eesti Naisliidu ajalugu. Eesti ja inglise keeles. History of the Estonian Women’s Union. In Estonian and English.    

ENUT Uudiskiri 2/2016

Sisukord Vanemas eas tööjõud ja sooline eripära Tiina Tanbaum Võrdsed võimalused ettevõtlusmaastikul: piirkondlike algatuste tugiprogrammide roll ja mõju Hannaliisa Uusma Töötuba: Sooline palgalõhe biomajanduses. Kokkuvõte Kerli Kirsimaa, Kaja Jürjes-Jürgens Uued raamatud ENUTi raamatukogus     Vanemas eas tööjõud ja sooline

Trend Analysis : Gender in higher STEM education

Cocky Booy Noortje Jansen Gertje Joukes Esther van Schaik Published by VHTO, National Expert Organisation Girls/Women and Science/Technology Science Park 400 1098 XH Amsterdam The Netherlands T +31 20 8884220 E vhto@vhto.nl W www.vhto.nl Editors Drs. C. Booy Drs. E.J.M

Naiste tugikeskused

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik Avas uksed aastal 2006 Telefon: 5333 2627 E-post: naistetugikeskus@gmail.com Kodulehekülg: www.naistetugikeskus.eu Järvamaa Naiste Tugikeskus Avas uksed aastal 2013 Telefon: 5813 3755 E-post: jarvanaistekeskus@gmail.com Kodulehekülg: www.jarvanaistetugi.ee Jõgevamaa Naiste Tugikeskus Avas uksed aastal 2013 Telefon: 5860 0170 E-post: jogevamaanaistetugikeskus@gmail.com

Vägivallast on väljapääs

Igal inimesel on õigus tunda end vabana, austatuna ja väärtuslikuna. Nii ka sinul. Läbi ajaloo on meie ühiskond aga seadnud naistele teatud kitsendusi, mis lausa märkamatult võivad viia naistevastase vägivallani. See on probleem, mida saame koos lahendada. Sa pole oma

Meie aja seksiorjus

Marianne Eriksson, Eva-Brit Svensson Meie aja seksiorjus Tööstusest, mis tahab olla puhas   Autoritest Marianne Eriksson on olnud Rootsi esindaja Euroopa Parlamendis. Ta esindas Rootsi delegatsiooni Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete parlamendirühma 1995. a oktoobrist kuni 2004. a juulini. Marianne

Sooline ja seksuaalne ahistamine töökohal

Ilmunud 2014 (c) Poliitikauuringute keskus Praxis Autorid: Marre Karu Roll projektis: analüütik Kadri Soo on Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi doktorant ja teadur Roll projektis: ekspert ja analüütik Helen Biin on Poliitikauuringu Keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika programmi analüütik.